“Maardus leitud mops! Kellel on kaduma läinud?” – Peremees leitud!

16. mai 2016

12440765_694254204010995_4192609783982316051_oMaardus leitud sõbralik mops. Koera eest on h’ästi hoolitsetud ja seega kindlasti otsib teda taga. Ühendust palutakse võtta Facebooki kaudi ja kirjutage Julia Kamentšukile.

ХОЗЯЕВА НАЙДЕНЫ! Всем спасибо,репостить не нужно!
Маарду,максимальный репост!
Помогите найти хозяев!
Нашлась в Маарду собачка мопс. Сейчас живет в очень неблагоприятной семье, глава семейства ее уже себе оставил и заниматься поиском хозяев не желает. У собаки уже глазки начали гноиться,к ветеринару никто не поведет ее,кормят,естественно, чем попало.Собака видно, что ухоженная и скучает по своим хозяевам! За контактами пишите в лс Юлия Каменчук

Eesti riik rikub kehtestatud seadusi. Paidest leitud ilvest oleks pidanud ravima, mitte tapma!

13. mai 2016

13182964_1271110186249983_1683487305_nEestimaa Loomakaitse Liit (ELL) mõistab hukka Paide linnast leitud väidetavalt haige ilvese tapmist riigiametnike poolt ning leiab, et seda tehti täiesti põhjendamatult ja vastutustundetult. Looma tervislikku seisundit ei vaevutud isegi kliinikus kindlaks tegema, mistõttu ei ole ilvese ebaõiglane tapmine põhjendatav ka nö halastussurmana.

„Riik rikub ise enda kehtestatud seadusi ning vastutusele ei võeta selle eest kedagi“, ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees, lisades, et looduskaitseseaduses on selgelt sätestatud, et looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist, korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet. Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet.

ELL hinnangul on Keskkonnaametile seadusega pandud kohustus taastada vigase või haige looma elujõulisust. Selle asemel aga vigased ja haiged loomad pikemalt mõtlemata hukatakse ning keegi ei nurise, sest riigi rahakott tühjeneb sellisel moel ju oluliselt vähem. Miks keegi seadust rikkuvaid ametnikke ei karista? Riigil puuduvad metsloomade ravimiseks ja elujõulisuse taastamiseks mistahes kohad. Seega on riik ise teinud kõik endast oleneva, et iseendale pandud kohustust mitte täita, sulgedes seejuures mõned aastad tagasi, väidetava vajaduse puudumise tõttu, ka ainsa Nigula metsloomade taastuskeskuse.

13226793_1271009536260048_9070961536689947105_nLoomakaitseseaduse § 10 lg-s 1 on sätestatud juhud, mil looma on lubatud hukata. Kõnealuse ilvese tapmine aga ükskõik millise lubatud hukkamise viisi alla ei mahu. Ka abitusse olukorda sattunud looma hukkamine ei olnud antud juhul lubatav, kuna see eeldab, et looma ellujäämine tekitab talle kestvaid kannatusi või osutub võimatuks tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine. Neid asjaolusid aga kindlaks ei tehtud. Seega on ametnik toime pannud looma suhtes lubamatu teo (looma põhjuseta hukkamine), loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses.

ELL juhatuse esimehe Heiki Valneri sõnul juhivad täna meie riiki loomavihkajad, sest poliitikute tahtmatust loomade elu parandada ja kannatusi vähendada, ei saa teisiti tõlgendada. „Kõige suuremad loomapiinajad ja -sõbrad istuvad tegelikult valitsuses, ministeeriumides ja Riigikogus, sest nende tehtud ja mittetehtud otsustest sõltub kümnete ja kümnete tuhandete loomade, lindude ning paljude teiste, meie riigi territooriumil elavate liikide saatus!”

ELL-il oli antud ilvese puhul nii võimekus kui vahendid teda ravida ja pärast paranemist taas loodusesse vabastada, et ta saaks jätkata liigiomast elu. Riik paraku ei pidanud isegi vajalikuks vabatahtlike organisatsioonidega nõu pidada, vaid otsustas taas odavama ja lihtsama vastupanu teed minna. ELL kinnitab, et vastupidiselt poliitikute soovile näidata loomade kaitse tagamist heast küljest, metsloomade olukord aasta-aastalt tegelikkuses halveneb.

Linnu- ja loomapojad ei vaja reeglina inimese abi!

11. mai 2016

DSC_0004

Ainuüksi sel nädalal on Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) hoole alla toodud 1 linnu- ja 3 loomapoega. ELL paneb inimestele südamele, et nad abituna tunduvaid looma- ja linnupoegi mitte mingil juhul loodusest ei eraldaks ega viiks neid enda juurde koju. Loomahakatised ei ole reeglina hüljatud ning nende vanemad on läheduses või toiduotsingul.

Pärnumaalt, Surju vallast toimetati ELL hoiukodusse 2 kährikkoera poega, kes leidja kinnitusel olid hüljatud ning ta viis nad enda juurde koju. Naine ei osanud nendega aga midagi peale hakata ja viimases hädas pöördus ELL-i poole abi saamiseks.

„Taoline teguviis on taunitav ja antud juhul kirjutas heasüdamlik inimene ise nende loomade surmaotsusele oma mõtlematu tegutsemisega alla, sest loomahakatised ei elanud emast eraldamist üle“, ütles ELL juhatuse esimees Heiki Valner. „Lisaks on kährik meie loodusele ohtlik võõrliik ja seega poleks tema aitamine teiste liikide peale mõeldes ka tark tegu olnud. Kui nad oleks loodusesse jäetud, siis oleks neil kindlasti rohkem elupäevi antud!“

ELL metsloomade abistamise projekti juhi Kadri Võreli kinnitusel ei suuda inimene iialgi nii hästi hoolitseda linnu- ja loomapoegade eest kui nende pärisvanemad. „Eile Tallinnas, Nõmme teelt korterisse viidud linnupoja asetasime hilisõhtul sama puu alla, kuskohast ta üles korjati ja koheselt laskus ka ema puu otsast tema juurde. Nüüd on tal palju paremad võimalused ellu jääda kui inimese juures. See on kindel!“

ELL soovitab abituna näivat linnu- või loomapoega märgates temast võimalikult kiiresti eemalduda, sest nii ei peleta te vanemaid eemale ja lasete oma järglase eest hoolitsemist jätkata. Looduses on praegu tavapärane pisiperede aeg ja ELL palub inimestel see keeruline periood, millest sõltub sadade eri liikide tulevik, mõistlikult ja rahulikult üle elada.13113169_1608041432846785_805280237_o

Pesitsusperioodil on pesade lõhkumine ja lindude häirimine keelatud!

6. mai 2016

66-iceland-gull-larus-glaucoides-chick-egg-nestc2a9usfwsEestimaa Loomakaitse Liit (ELL) on viimase kuu aja jooksul saanud ligi paarkümmend telefonikõnet nii ehitajatelt kui majaomanikelt seoses linnupesade lõhkumise sooviga. ELL tuletab meelde, et lindude pesade ja munade hävitamine  ja kahjustamine ning lindude häirimine pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on rangelt keelatud.

„Kõige teravam on probleem just katusepaigaldajatega, kes peavad tööd ettenähtud ajaks valmis saama, aga sinna tehtud linnupesad või –pojad ei lase seda teha“, ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisas, et ka majaomanikud ei taha ehitajatele niisama passitud aja eest maksta ning seetõttu lõpeb see konflikt reeglina lindude kahjuks, kelle pesad lihtsalt salaja ära lõhutakse ja pojad tapetakse.“

ELL tuletab meelde, et seda kõike saaks vältida kui kinnistu- ja majaomanikud oleksid ise hoolsamad ning enne pesitsusperioodi katusele kogunenud prahi ja pesad ära koristaksid. Hoonete väliremonditöödel tuleks kindlasti vältida ka võimalike pesitsuskohtade sulgemist.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning nende pesade ja munade tahtlik hävitamine, kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet on selleks andnud eraldi loa.

Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 600 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot.

Looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise eest karistatakse füüsilist rahatrahviga kuni 400 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 640 eurot.

Kui tegemist on  lindude julma kohtlemisega (hävitamine või kahjustamine julmal viisil) või toimub see hävitamine või kahjustamine avalikus kohas, saab isiku suhtes algatada ka kriminaalmenetluse.

Ära tapa roomajaid! Neist saab lahti ka seadust rikkumata!

5. mai 2016

Viper2Soe kevad on ka roomajad liikvele ajanud ja Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) anti teada tänavusest esimesest nastiku tapmisest. Teade absoluutselt mittevajalikust tapatööst edastati nii keskkonnaispektsioonile kui politseile kriminaalmenetluse algatamiseks.

Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on äärmiselt oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused. Muru niitmine ja kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks teha. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud!

Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. Loomakaitse Liidu spetsialistid peavad oluliseks, et roomajaid ei tapetaks, vaid otsitaks nendest vabanemiseks alternatiivseid lahendusi.

„Liidul ei ole võimekust abistada roomajaid üle Eesti, kuid abi saavad loota Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa inimesed“, ütles loomakaitse liidu roomajate töögrupi juht Kadri Võrel. “Lisaks otsesele roomajate abistamisele, nõustab liit ka maaomanikke, kelle aladel maod elavad. Me peame nõustamist, oma kogemustele tuginedes, isegi olulisemaks kui roomaja ümberasustamist”.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul on meil elavad roomajad looduskaitse all ja seetõttu tegi ELL ka nastiku tapnud mehe kohta kaebuse nii politseile kui keskkonnainspektsioonile.

Nastik on absoluutselt ohutu tegelane ja tema tapmisele pole mingit õigustust. Antud juhul tapeti aga lihtsalt lõbu pärast, sest roomaja lihtsalt ei meeldinud inimesele!

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud! Looduskaitseseaduse § 77 lg 6 kohaselt arvestatakse III kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta.

Maolt hammustada saamisel tuleb piirata enda liikumist. Kasuks tuleb lamamine ja hammustuskohale külma kompressi panek. Juua tuleb palju vett. Alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek keelatud. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, kui inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski oleks soovitav võimalusel pöörduda arsti poole!

Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil  info@loomakaitse.eu või telefonidel 56659888 / 5019636