Paljudel lemmikloomadel on juhtunud nii lahtisi luumurde, tõsiseid põrutusi, nahavigastusi ja haigusi, kus tavapärane ravi ei ole ei piisavalt kiire ega edukaski.

Nahahädasid, suuri haavu, kehvveresust, põrutuste tekkinud aju ja selgrootraumasid aitab leevendada juba aastakümneid inimeste ravil kasutatav hapnikukamber.

Veidi enam hapnikku ja suurem rõhk ergutab ja tugevdab immuunsüsteemi ning annab jõudu paranemiseks.

Nimelt lahustub hapnik suurema rõhu all paremini veres ja toetab sellega organismi paranemispüüet.

Eesti loomakaitse liit algatab korjanduse, et Eesti veterinaaride kasutusse tuua küllalt kallid aga paljude hädade puhul head ravi pakkuvad seadmed: hapniku rõhukambrid.

Ühe sellise kambri maksumus on koos gaasiregulatsioonisüsteemiga ca 4500 eurot. Need on läbipaistvast plastikust statsionaarsed süsteemid. On ka odavamaid kaasaskantavad lahendusi, mille maksumus ka väiksem ja ka selline võiks olla patsientidele, kelle juurde vaja tulla.

…

Seoses tugeva sügistormiga palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomaomanikke hoida vähemalt öisel ajal koerad-kassid siseruumides. Maainimesed peaksid mõtlema ka lautades elavatele põllumajandusloomadele. …

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) hoiatab inimesi Tallinnas, aga eelkõige just Harjumaal, Keila kandis tegutseva koeramüüja eest. Koeramüüja näol on tegemist Kaja nimelise naisterahvaga, kes on internetiportaalis soov.ee ainuüksi viimasel aastal avaldanud ligi 100 erinevat kutsikate müügikuulutust. Kuulutustes peitub Kaja erinevate nimede, telefoninumbrite ja e-posti aadresside taha ning pärast müüki reeglina temaga enam kontakti saada ei õnnestu.  Pärast eilset Kanal 2 uudistesaates Reporter avaldatud lugu http://www.reporter.ee/2011/11/02/ettevaatust-koeraostul/  Kaja ohvriks sattunud kutsikaostjast, on ELL-ile laekunud veel kolm kaebust samalt naiselt kutsika ostnud inimestelt, kellede koerad surid samuti mõne päeva jooksul. Ka laekus kaebus inimeselt, kellele Kajalt müüs taksikoera kutsika pähe krantsi.

…

Elu tahab elamist ja äri tahab ajamist. See on selgemast selgem. Ka piimaäris käib halastamatu võitlus ja tootjad peavad otsima aina uusi nippe, kuidas oma kaubast lahti saada. Ühed suruvad piima imetillukestesse pudelitesse, lisavad sinna „imebaktereid” ja kröönivad mitmekordse hinna. Teised valivad aga reklaaminäoks suuresilmse vasika ja löövad nunnumeetrid põhja.

Lastele lubatakse maailma kõige paremat lemmiklooma – VASIKAT! Jõnglased on vaimustuses ja viskavad tiritamme. Emmesid-issisid ajab muidugi lehmalapse soetamise ja jogurti ostmise jutt hulluks, aga mis sa hädaga ikka teed. Kapitalismi ajastul kehtivad omad reeglid ja mõjutama peab just neid, kes prisket kasumit lubavad.

Loe edasi Õhtulehest >>

Valio jogurtikampaaniaga on võimalik võita endale kuueks aastaks vasikas. Eesti Loomakaitse Liidu hinnangul on see seadusevastane, kuna loom ei tohi olla õnnemängu võiduks.

Jätkub E24 kodulehel >>

Eesti Loomakaitse Liidu presidendi Heiki Valneri hinnangul on Eesti loomakaitse alles lapsekingades, arvestatav survegrupp puudub ning reaalne tegevus piirdub vaid üksikute loomaliikide kaitsega.

Eesti Loomakaitse Liit (ELL) taasasutati täpselt aasta tagasi ning praeguseks on liiduga Valneri sõnul liitunud kaheksa organisatsiooni. Käesolevaga kuuluvad ELLi liikmeskonda viit loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ, MTÜ Auh, Imeloomade Selts, Balti Herpetoloogia Ühing, Eesti Chihuahua Klubi, Liivahiirte Selts, Hobuabi MTÜ ning Assisi Fransiscuse Selts.

Jätkub ERR’i kodulehel >>

Täna, rahvusvahelisel loomakaitsepäeval, kohtusid Harju maavanema Ülle Rajasalu kutsel Eestimaa Loomakaitse Liidu ja OÜ Caramira esindajad, et arutada loomade varjupaikadega seotud probleeme ja leppida kokku 2000 kilogrammi annetatud lemmikloomatoidu jaotuskava.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul on kahest tonnist toidust just sügisel eriti suur abi. Eesti loomapidamiskultuur on madal. Sügisesed loomahülgamised põhjustavad varjupaikade suure ülekoormuse ja toidupuuduse. „Loomahülgamisi vähendaks oluliselt ühtse üleriigilise lemmikloomaregistri loomine ja kiipimiskohustuse kehtestamine. Sellest on juba aastaid räägitud, kuid poliitikud pole seda paraku vajalikuks pidanud“ ütles Valner. Ta lisas, et toiduabiga võrdset rõõmu pakkus Harju maavanema mõistev ja toetav seisukoht registri- ja kiipimisküsimustes. …

13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508-st Eestis murtud lambast. See arv on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide poolt murtud lammaste arvuga ja seetõttu ei pea Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) põhjendatuks nädalavahetusel Saaremaal plaanitavat suurjahti huntidele.

ELL-i juhi Heiki Valneri sõnul pole antud juhul tõsikindlalt tuvastatud, et Saaremaal toimunud lammaste murdmiste taga on hundid. Ka pole selge asjaolu, kas kõikidel juhtumitel oli loomapidaja rakendanud oma loomade kaitseks metsloomade eeldatava ründe eest sobivaid ja kohaseid kaitseabinõusid.

Loe edasi Õhtulehest… …

Eesti Jahimeeste Selts on loomakaitsjatega sama meelt, et metskitsede arvukuse püsiva languse tõttu tuleb nende küttimist vähendada või sellest sootuks loobuda.

Loe edasi Postimehest…