Janne Kore: “Vanalinnud vaatasid kogu suguvõsaga pealt suure hädakisa saatel, kuidas koera varesepoja kallale lasin!”

27. mai 2016

IMG_0201

„Lihtsalt nean sind ja sinu lähedasi. Karm õppetund saabub sulle, rämps. Teata kui hakkad kahetsema, ehk suure raha eest soostun Needuse maha võtma. Värdjas, põlegu su maja ja murra oma kondid!“

„Jesss, jälle olen tähelepanu pälvinud ja läheb madinaks mõne looma pärast!“, arvasin, kui hommikul postkastist selle kirja leidsin. Paraku sedapuhku ei pandud siiski mulle needust peale, vaid sajatada sai hoopis Kilingi-Nõmmel elav Janne Kore, kelle kangelaslik varesepoja tapmine tekitas feissari Linnukasvatajate grupis paksu verd. Suur sõda Leipzigi linna all läks lahti sellest postitusest:

13292766_10205125717102197_1747997970_n„Varesed on nahhaalid, aga täna oli valus kättemaksutund. Noored linnud on pesast väljas ja eks vanalinnud noorele teed juhendanud, et partide juurest saab kergelt ja odavalt süüa. Täna polnud õnne! Vanalinnud vaatasid kogu suguvõsaga pealt suure hädakisa saatel, kuidas koera varesepoja kallale lasin. Ise ei saa seda julma tööd teha, vares pole loll ja jätab meelde. Koeraga on neil omad kakkumised ja nüüd siis selline karm õppetund. Laiba jätsin vedelema, kõrgemale maapinnast, et homme vanalinnud näeksid ja heaga eemale hoiaksid. Kohe-kohe on partidel tibud ja neid tuleb nüüd eriti hoolega valvata.“

Mõned inimesed süüdistasid Jannet loomavihkamises ja julmuses. Laias laastus ei pidanud tema teguviisi õigeks ka paljud linnukasvatajad. Mõned nopped sealsest sõnavahetusest:

Janne Kore:”Vares ei ole linnaloom ja ma ei pea teda poputama nagu pensionärid teevad! Panevad varestele saia puuriitade vahele! Ma pole vihkaja, vaid realist! Miks ma peaksin aktsepteerima lindu, kes on potensiaalne haiguste levitaja ja väga tüütu lind, muide – ka ohtlik. Mõned aastad tagasi ründas sama koloonia postiljoni, sest neile ei meeldinud, et ta mööda linna iga päev oma ringi sõitis – postiljon sai peatrauma. Austan varest tema tarkuse ja kavaluse pärast, kuid kõigel on piir ja selle on nemad ammu ületanud!”

Olga Hristina:“Kui kasvatate linde, siis tehke nii, et nad oleks kaitstud ilma, et teist lindu vaja tappa. Miks teie otsustate kes väärib elada ja kes mitte?”

 

Janne Kore: “Miks te siin grupis olete? Ma ei kiitle ega hüppa siin rõõmust, vaid räägin nii nagu asi on! Elus ei ole kõik lill! Kahjuks! Minu töö oma lindudega on väärt seda, et ma ei pea parasiteerivaid ja ülbeks läinud linnalinde taluma oma hoovis!”

13285548_10205125718942243_202367944_n

 

Olga Hristina: “Ma arvan, et inimene peab ikka olema targem ja välja mõtlema kuidas oma pardikesi kaitsta, mitte külmaveriselt tapma nende pärast teisi linde, eriti linnupoega.”

 

Janne Kore:”Teie valik ja otsus. Mis ma nüüd tegema pean – minema elukest sisse puhuma korjusele ja Teile tooma poputada või? Minu poolt nüüd aitab arutelust, valgustasite mind mu ebainimlikkusest , olen saatan!”

 

Gabriel Vodolatzenko: “Milleks vaja nii teha? Seda postitust jube isegi lugeda. Küll jumal karistab Teid!”

 

Janne Kore:”Õppige aru sama ühest asjast – loomariigis ei tohi ükski isend muutuda laisaks ja ei tohi eksida. See oli varestele julm ja karm õppetund. Mina olen nende õppetunde talunud aastaid! Kui Teil pole kogemust metslindudega, siis pole mõtet hurjutada kohas, mida Te ei tunne.”

 

Liina Pihlak: “Selleks, et vareseid ja harakaid kanadest/tibudest eemale hoida, lasi isa ühe varese maha ja riputas kanaaia posti otsa…kah julm või? aga toimis!”

 

Marge Kalnitski: “Varesed paljunevad nagu umbrohi. Parajad raipesööjad, koos harakate jms. Enda hoolt ja vaeva tuleb kaitsta. Ja minumeelest pole vares ka lind, nii et, mida vähem neid on seda parem!” 

 

13275688_10205125718782239_1578054781_nGerli Kuus: “Minul eelmine suvi päästsid varesed kanakese rebase käest… Olin ise kaugemal, karjusin ja vehkisin, aga rebane nägi küll, et ega ma eriti ruttu temani ei jõua ja ei teinud minust väljagi. Kaks varest tulid, üks peksis rebast nokaga pähe ja teine sikutas tal tagumikult karvatuuste välja, nad olid nii raevukad, et rebane põgeneski ja mu kana pääses vaid ehmatusega.Ka ei ole ükski vares kunagi mu lindudele liiga teinud. Mitmeid kordi olen vaadanud, kuidas nad isegi väikesete kanatibudega koos kondilt liha nokivad ja ei ole kunagi mingeid probleeme olnud. Sel aastal on mul üks sõber vares tekkinud, ta küll paneb nahka munad, mida üks totu kana põõsasse poetab iga päev, aga ega ma seda kana seepärast kinni hakka panema ega varest maha nottima. Las sööb, ongi hea, püsib alati siin. Varesed hoiavad kullid ja isegi kotkad suurepäraselt eemal, ilma varesteta ei saaks ma ka kanu vabapidamisel pidada, sest nii nad oleksid juba lihtsalt otsa lõppenud kullide-kotkaste nokkade vahel.
Ega ma muidugi ei tea, võibolla on linnavarestel kuritegelikum mentaliteet ja need minu maavaresed ongi üdini teistsugused…”

 

Janne Kore: “Ma rõhutan veel, elan tiheasustuses ja linnavares ei ole normaalne nähtus! Mul on igapäevaselt õuel 6 varest!!!Mina olen sunnitud igapäevaselt tõdema fakti, et isegi jooginõu on vareste oma- pardid pekstakse minema! Sööki pole mõtet õuele panna, siis lendavad linnud lausa pähe! Ainuke koht , kuhu varesed veel läinud pole, on laut! See koht on mu lindude ainuke pelgupaik. Laudas saavad mu oma linnud süüa ja juua- kas see on normaalne!? Inimesed! Suvi on käes ja mul linnud hirmust laudas, olen normaalne- hoolin varestest!?”

 

Ka Jan: “Kui mõni metsloom või metslind minu lindudele midagi teeb,siis ma esmalt ikka vaatan ise peeglisse,et kas olen oma lindude kaitsmiseks teinud kõik, mitte ei lähe kohe kõiki metsloomi -linde tapma! Ja hetkel peaks metsaski olema n.ö pesitsusrahu,et linnud saaks oma pojad üleskasvatada! Esmalt peab ikka peremees-perenaine tegema kõik,et tema linnud-loomad oleks kaitstud! Aga sellist tegu ma küll heaks ei kiida!”

 

Janne Kore: “Teie vastus on siin grupis küll nüüd üllatus! Ausõna – ei jõua jah kõiki tappa! kui aga minu õuel tüli noritakse, siis olen vastane!”

 

Ka Jan: “Vahet ei ole mis ta on,aga Teie käitumine nüüd küll kõige õigem ei olnud! Tundub,et tunnete ise selle saavutuse üle ka uhkust”

 

Janne Kore: “Hurraa! Äkki saadab nüüd mõni mulle loomakaitse ka selga!? Elus sadist!”

 

13275688_10205125718782239_1578054781_n

Tüli kogus aina tuure ja kisa tõusis taevani. See on aga tore, et tekkis nagu mingi arutelu ning vastupidist seisukohta julgesid avaldada ka teised linnukasvatajad, mitte ei kaagutanud teema algatajaga kaasa nagu reeglina kombeks. Õhtuks olid varesepoega kaitsma asunud tüübid Linnukasvatajate grupist välja visatud, mis tekitab mõistagi rea omaette küsimusi selle liikmete väärtushinnangutes. Samas see on ka loogiline, sest ega pedofiilidki oma foorumitesse lastekaitsjaid ega jahimehed näiteks mindki taha lubada. Viimase puhul võin tuua aga vastupidise näite, üks jahiselts lausa lisas mind ise, et näeksin oma ihusilmaga kuidas ja millega nad toimetavad. See tõstab mõistagi nende usaladusväärust, aga eemaldasin end sealt, sest seda informatsiooni tuleb mulle niigi liiga-liiga palju. Ja lisaks ei taha ma end ka mingi ühe kindla liigi või valdkonnaga siduda, sest minu jaoks on kõik elushinged võrdsed! Tänane hommik algas aga mul Janne Korelt saabunud kirja lugemisega:

 

„Tere! Nagu ma aru olen saanud, olen Teile üles antud kurjategijana – kahjuks paragrahvi määratlemisel jään jänni. Teemaks varesepoja hävitamine koera poolt. Kas pean jääma ootama suurt meediakära ja avalikku hukkamõistu või on mõnel inimesel ka veel kainet mõistust? Millal mind avalikult pooma hakatakse minu ausa postituse eest? Tänan, et võtsite vaevaks lugeda.“

Eks neid kirju ikka aeg-ajalt tuleb ja näiteks Leholas koera tapnud vennike helistas ja ähvardas mind ikka korralikult. Ka ta sugulane pidas vajalikuks kirjutada.

Eve Meister: “Teist on väga ebaviiskas inimestest asju kirjutada kui tea ei tea kas t6si. Te laimate inimest kes ei ole süüdi. Uskuke v6i mitte. Aga vale laimu eest saab väga hea karistuse. Ma ei ähvarda aga nii ei tehta. Kui te maha ei võta siis juba l2hme edasi politseisse ja veel kaugemale kui vaja. Tahtsin teid teavitada, et me Pea tegeleasega pöördume politseisse avaliku laimamise ja vale süüdistuse puhul.”

“Kahjuks me oleme praegu väga erinevatel seisukohtadel, aga peatse kohtumiseni siis politseis või kohtus. Vaatamata sellele pisiasjale soovin Teile siiski ilusat kevadet!”

Ega ma asju muidugi päris õhust võta ja kirjutasin politseile saadetud avalduse sisust. Kui aga kohtus peaks selguma, et lapsele kuulunud koer sooritas meeltesegaduses enesetapu ja härra hoopis hüppas talle peale, et vaesekest elustada, siis kirjutan ma ka sellest. Kohus võib mõista ka koeratapja õigeks, aga ega see tähenda, et mees koera ei tapnud! Nii mitmedki loomapiinajad on astunud kohtusaalist “õigete meestena” välja, aga kas ma peaks siis nüüd vaikima? Võibolla peaks, aga ma ei kavatse seda teha ja küllap varem või hiljem mõistetakse ka mind “rääkimise” eest süüdi. Lähme oma varesetapujamaga aga edasi ja kas loomakaitse pigistab “tühise” varesepoja tapmise puhul silma kinni? Eks see selgub juba minu Jannele saadetud vastusest:

Heiki“Hea Janne,

keegi neab Teid varesepoja tapmise pärast ja soovib Teie perele halba, nagu kirjutasite. Minu arust on kurja manamine nõme ja ei soovi ma halba ei inimestele, ei teistele elukatele. Varesepoja tapmine oli ka nõme ja veel nõmedam sellega kelkimine. Metsloomade elu on paraku selline, et nad jäävad meile kõikjal – nii linnas, maal kui metsas jalgu ja nende jaoks tähendab see pahatihti kindlat lõppu.

Vaadake või ise seda ilmaelu – metsad võetakse maha ja loomad on sunnitud liikuma inimasustuse poole. Või läheb inimene  ise keset loodust, põlistele loomade alale ja lööb uue asumi püsti. Mis saab loomadest-lindudest? Ega me nendega ju miskit tarka oska teha, vaid notime maha.

Loomulikult Te kaitsesite oma sissetulekut, ehk parte ja see on mõistetav. Samas on meil mingid ühiselureeglid kokku lepitud ja nende kohaselt pesitsusajal linde segada ei tohi. Lisaks väärtustan ma varesepoja elu täpselt sama palju kui Teie partide oma. Et mitte olla kahepalgeline, siis ütlen kohe, et loomakaitse liit teeb täna politseile avalduse, sest kui me seda ei teeks, võiksime koheselt oma uksed kinni panna. Keegi peab ju sellesamase tülika, samas vahva ja aruka varesepoja eest ka seisma.

Küsisite, et kas tuleb suur meedialärm ja avalik hukkamõist? Vaevalt, sest Eesti ühiskonnale on suhtkoht savi mingi vareserajakas. Haapsalus notitakse neid karistamatult juba jõuludest saati ja ainult mõned inimesed arvavad, et jumalat mängima kukkunud noorsandide omavoli on ületanud kõik piirid. Teised on neile aga lausa tänulikud. Ilmselt ma midagi selle kohta blogis siiski kirjutan ja teinekord võtab meedia sealt teemasid ka üles, aga antud juhul pole see järjekordne varesetapmine vast küll selline tegu, mis uudiskünnist ületama peaks.

Kas politsei ka midagi teeb? Ilmselt menetlust ei alustata ja halvemal juhul tuleb Teil leppida vaid keskkonnainspektsioonile trahvi maksmisega. Võib-olla ei tule ka, sest inimloom oskab ju valetada ning antud juhul võite neile igasugu jama kasvõi enesekaitsest ajada ja see peaks läbi minema küll. Ehk tuleb Teil veidi sekeldusi ja see on ka omaette eesmärk, sest loodetavasti järgmisel korral Te oma koera metsaasukate kallale rohkem ei ässita. Nagu isegi aru saate, siis midagi hullu ei juhtu ning kui ma ise elasin üle laest võetud naisepeksusüüdistusega risti löömise, siis kindlasti elate ka teie üle selle väikese ebamugavuse. Nii, et võite üsna rahuliku südamega suvele vastu minna.”

Nii Teile, kui ka varestele ja partidele head soovides,

Heiki Valner