Kääbushamstrite pidamine

Kääbushamstrid

Ladina keeles: Phodopus

Inglise keeles: dwarf hamster

 

Tutvustus

Kääbushamstrid on öise ja videvikulise eluviisiga loomad, kes päeval pigem meelsasti magavad. Öise eluviisi tõttu on neil kehv silmanägemine ning nad on värvipimedad. Kääbushamstritel on väga hea kuulmine ja haistmine. Kõigile kääbushamstritele on omane ümmargune keha ja lühike saba. Hambad on neil kollast või kergelt oranžikat värvi. Sellist värvi hambad viitavad looma heale tervisele. Kääbushamstrite, nagu ka süüria hamstri suurimaks iseärasuseks on nende omadus kanda ning hoiustada toitu põsetaskutes.

Kääbushamstrid jagunevad kolme põhiliiki: Campbelli vene kääbushamster ehk vene kääbushamster (Phodopus campbelli), valge talikarvaga vene kääbushamster ehk talivalge käpikhamster(Phodopus sungorus) ja roborovski hamster(Phodopus roborovskii).

Campbelli kääbushamstrid on kuni 8-10 sentimeetrit pikad, karvaste jalgade ja tallaalustega hallikaspruunid loomakesed, kelle seljal jookseb peast sabani ülejäänud karvadest tumedam triip. Tänapäeval on aretatud ka juba mitmesuguseid teisi värvitoone. Campbelli kääbushamster elab looduslikult Kesk-Aasia steppides ja poolkõrbetes. Enamasti tegutsevad nad öösiti, vahel ka lühikest aega päeval. Nad elavad keskmiselt 1,5
kuni 2-aastaseks.

Ka talivalge käpikhamster, kes pärineb Põhja-Kasahstani steppidest ja Siberist, on kuni 10 sentimeetrit pikk, karvaste jalgade ja tallaalustega
hallikaspruun kääbushamster. Talivalge käpikhamstri nina on teravam ning silmad esiletungivamad kui vene kääbushamstril, samuti muutub nende karvkate looduses talvel valgeks. Eluiga on neil samuti 1,5 kuni 2 aastat.

Campbelli kääbushamstrit ja talivalget käpikhamstrit aetakse nende sarnase välimuse pärast tihti segamini. Samuti võivad nad omavahel paarituda saades hübriidjärglasi. Mõlemaid kutsutakse mõnikord ka džungaaria kääbushamstriteks, kuid see nimetus on eksitav, sest kumbki liikidest ei ela tegelikult Džungaarias (ala Kirde-Hiinas).

Roborovski hamster on kääbushamstritest kõige väiksem olles 7,5 sentimeetri pikkune. Roborovski hamster pärineb Mongoolia ja Põhja-Hiina aladelt. Teda tuntakse ka kõrbe-kääbushamstri nime all. Tema karv on beežikas, aluskarv hall, kõht valkjas ning neil puudub teistele kääbushamstritele iseloomulik seljatriip. Roborovski hamstrile on iseloomulikud ülejäänud karvast heledamad silmatorkavad kulmud.
Elavad  nad 3-3,5 aastaseks.

 

Käitumine

Kääbushamstrid on seltsivad loomad nii oma liigikaaslaste kui inimeste suhtes. Kui neid igapäevaselt puurist välja võtta ning nendega mängida,
harjuvad nad inimesega kiiresti. Kääbushamstrid eelistavad elada mitmekesi. Koos tasuks pidada samasoolisi paare, et vältida loomade  paaritumist ning soovimatuid järglasi.

Kõige parem on kääbushamstreid jooksutada piiratud alal, milleks sobib väga hästi mõni suurem papist kast, kuhu sisse võib panna igasuguseid põnevaid ronimisasju. Samuti võib kääbushamstrit jooksutada diivani või voodi peal, kuid sellisel juhul tuleb oma hamstril koguaeg silma peal hoida, sest nad kukuvad väga kergesti voodilt maha.

Kääbushamstrit ei ole soovitav kätte võtta unepealt, kuna siis võivad nad meeltesegaduses väga valusasti hammustada. Hammustada võivad nad ka siis, kui tunnevad ohtu või valu. Kõige parem on tõsta hamstrit pannes pöidla ühele poole tema kere ning ülejäänud sõrmed teisele poole või lasta tal endal käele tulla. Kindlasti ei tohi hamstrit tõsta sabast.

Kääbushamstrid häälitsevad üsna valjusti, kui neid une pealt ülesse ajada või muudmoodi ehmatada ja ärritada. Krigisevat häälitsust võidakse teha ka omavahel maid jagades.

 

Pidamine ja elutingimused

Minimaalsed puurimõõdud kahele kääbushamstrile on 60×40 cm. Kui puur on mitmekordne võib põhja pindala olla natuke väiksem. Üldiselt kehtib reegel, et mida suurem puur, seda rohkem on hamstritel liikumisvõimalusi ja seda aktiivsemad nad on. Kääbushamstrid on võrreldes teiste närilistega väga väikesed ja tuleb arvestada, et suurema kui 1 sentimeetrise võrevahega puurist võivad nad end võrede vahelt läbi pressida ja plehku pista. Nende pidamiseks sobib kõige paremini terraarium, mille põhjas peaks olema paks kiht saepuru (kuni 20 cm), sest neile meeldib kaevata käike. Samuti meeldib kääbushamstritele ronida, seega tuleks puur või terraarium sisustada erinevate korruste või oksadega (nt. õunapuu). Okaspuu oksi panna ei tohi.

Puuris võiks olla ka jooksuratas, kuna enamikele hamstritele meeldib selles joosta. Tuleks vaid jälgida, et jooksuratas oleks turvaline, st mitte suurte vahedega (jalaluu murdmise oht). Allapanuks sobib neile hästi lehtpuu höövlilaastud. Kindlasti ei tohi aluspanuks panna okaspuusaepuru, sest see võib hingamisteedele halvasti mõjuda ja allergiat tekitada.

Närimiseks võib neile puuri panna papist rulle ja karpe, mis aitavad ka hambaid kulutada, sest hambad kasvavad neil terve elu. Puuris võiks olla torud, kaldteed ja muud asjad, mille peal kääbushamstrid saavad ronida või mille sisse pugeda ning pesamaja. Pesamaterjaliks sobib lõhnastamata ja värvitu wc paber. Mida väiksem on puur, seda sagedamini tuleb puuri puhastada. Üldiselt tuleb puuri puhastada kord nädalas või 1,5 nädala tagant.

Joogipudeliks sobib kõige paremini plastikust kinnine joogipudel, mis kinnitub puuri välisküljele. Lahtise jooginõu ajavad hamstrid väga ruttu
aluspanu täis ning nii ei saa nad sealt juua. Puhas vesi peab aga loomal olema koguaeg kättesaadav. Sööginõu võib puuris olla, kuid ei ole vajalik.

Kääbushamstritele meeldib väga villakhiirtele mõeldud suplusliivas supelda. Seda võib neile üks kord kahe nädala tagant kausiga 10-15 minutiks puuri panna. Kauemaks ei ole liiva mõtet jätta, sest kauss aetakse kiiresti saepuru täis ning seda võidakse hakata kasutama tualetina.

 

Toitumine

Kääbushamstrid on omnivoorid, mis tähendab, et nad võivad süüa peaaegu kõike, mida meiegi. Siiski on parem anda hamstrile eelkõige loomapoodides müüdavat spetsiaalset hamstritoitu ning selle kõrvale erinevaid juur-, puu- ja köögivilju. Kindlasti peab puuri seisma jäänud ja mitte ärasöödud viljad ära viskama, sest need hakkavad seal kiiresti mädanema. Samuti võib aeg-ajalt väikestes kogustes anda piimatooteid (hapukoor, kohupiim)  ja maitsestamata aga küpsetatud liha ning keedetud muna. Piimatooteid võib eelkõige anda tiinele või imetavale emasele loomale, kuna need sisaldavad valke ja kaltsiumit, mida on neil sel ajal rohkem vaja. Maiustusena võib neile anda loomapoodides müüdavaid dropse aga ka pähkleid, röstimata ja soolata sihvkasid, rosinaid, kuivatatud puuvilju ja marju. Pähkleid ja sihvkasid tuleb anda väga vähe, sest need on rasvased ning teevad looma kiiresti paksuks. Kääbushamstrid on suured toidukogujad. Tavaliselt veavad nad üsna ruttu oma toidunõu tühjaks oma peidupaikadesse. Seetõttu on hea kui nädalas on 1-2 paastupäeva, kus uut toitu kääbushamstritele juurde ei panda. Muretseda ei tasu, et nad nälga jäävad, sest süüa leiavad nad kenasti oma tagavaradest. Kuna kääbushamstrite hambad vajavad kulutamist, on hea, kui nende puuris on näiteks õunapuu või mõne teise lehtpuu oks. Okste puhul tuleb ainult vaadata, et puud ei oleks mürkidega pritsitud ning need ei kasvaks sõidutee ääres.

 

Paljunemine

Kääbushamstrid saavad suguküpseks 6-8 nädala vanuselt. Emane kääbushamster muutub tiinuse ajal oma kaaslaste ja ka inimese vastu agressiivsemaks. Isane tuleb emasest ennem poegimist eraldada, sest nad võivad kohe peale poegimist uuesti paarituda. Campbelli kääbushamstri ja talivalge käpikhamstri tiinus kestab 18-21 päeva, roborovskitel aga kuni 30 päeva. Kääbushamstritel sünnib keskmiselt 5-6 poega, samas ei ole haruldane ka ainult 1 või lausa 10 poega. Sündides on pojad pimedad, karvutud ning täiesti abitud. Kui ema esimese 10 päeva jooksul segada, võib ta pojad tappa ja ära süüa. Pojad peab emast ja üksteisest eraldama enne nende suguküpseks saamist, et vältida suguluspaaritust.

 

Kasulikud lingid internetis:

http://www.pisi.ee/   -Pisiloomade netipesa, foorum

http://www.petwebsite.com/hamsters/hamster_species.htm Inglisekeelne lehekülg

Lae alla kui PDF