Kui koera haukumine häirib?!

Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole on pöördunud väga paljud kodanikud saamaks informatsiooni teemadel, mida võtta ette kui naabri koera haukumine on osutunud nii häirivaks, et segab igapäevast elu. Samuti on pöördunud liidu poole ka isikud, kelle loomad naabreid häirivad.

Loomaomanike kohustused suhetes kaaskodanikega ja avalikus kohas viibimisega on sätestatud kohalike omavalitsuste kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirjades. Reeglina on igas nimetatud eeskirjas sätted, millede kohaselt  looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine või ohustamine või neile kahju tekitamine keelatud. Kasside ja koerte pidamise eeskirja nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet kohaliku omavalitsuse vastavad ametnikud või politsei (Tallinnas MUPO). Eeskirja rikkumise eest on ettenähtud väärteovastutus juhul, kui rikkumine põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.

Seega iga rikkumine väärteovastutust kaasa ei too, sh koera haukumine ja ulgumine, kui see just ei põhjusta tervisekahjustust või isikule varalist kahju (tuleb tõendada) . Kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 800 eurot. Eeskirjad on kättesaadavad üldjuhul omavalitsuse kodulehe aadressidel või õigusaktide andmebaasis www.riigiteataja.ee. Küll aga ei tähenda väärteokaristuse kohaldamise võimatus, et omavalitsus probleemiga tegelema ei peaks. Eeskirja täitmise üle tuleb järelevalvet teostada ja vajadusel loomapidajale selgitada nõudeid. Ei ole välistatud, et probleemi aitab lahendada ja loomapidajat korrale kutsuda ka ametnike tegelik sekkumine, kasvõi hoiataval eesmärgil.

ELL rõhutab, et häirimiseks saab lugeda sellist looma käitumist, mis takistab kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi. Seega, teatavas mõistlikus ulatuses lasub naabritel koera haukumise, ulgumise ja niutsumise suhtes talumiskohustus, sest koerale on ulgumine, haukumine ning niutsumine tavapärane suhtlemis- või väljendusviis. Kuna loomade pidamisega kaasnevad probleemid naabritega sageli just kortermajades, siis on antud juhul olulised ka korteriomandi kasutamist puudutavad sätted.  Korteriomanike kohustused on sätestatud ka korteriomandiseaduses, mille sätete kohaselt on korteriomanikud kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse.

Asjaõigusseaduse § 143 järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Selliste mõjude alla kuuluvad ka nt koera haukumine. Naabrid ei pea taluma mitmeid tunde kestvat haukumist, mis võib hakata takistama kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi.  Seega juhul, kui haukumine toimub lühikest aega (ka nt 1 tund), siis ei saa ELL hinnangul lugeda seda kodanike igapäevaseid käitumisharjumusi takistavaks tegevuseks (ülemäära häirivad mõjud) ning tegemist ei ole kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumisega. Ka ei saa lugeda häirivaks, kui koer haugub näiteks aia taga või trepikojas liikumise või lärmamise peale.

Eestimaa Loomakaitse Liit soovitab probleemide tekkimise korral esmalt pöörduda alati ikkagi loomaomaniku poole ning proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus. Kui aga vestlustest loomaomanikuga abi ei ole ning koera käitumine on sedavõrd häiriv, et takistab ka teiste elanike igapäevaseid käitumisharjumusi, siis tuleks esitada omavalitsusele või politseile kaebus ning viidata eeskirja rikkumisele. Kuigi väärteovastutust üldiselt häiriva haukumisega ei järgne, võib abi olla ka sellest, kui isikule selgitatakse kehtivaid reegleid.

Kui probleemid esinevad kortermajades, siis võib olla abi ka tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamisest. Korteriomandiseadusest tulenevalt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõju. Seega, kui koer elab korteris ja tema pidamine ületab korteri tavakasutamisega tekkivat mõju (selline mõju võib ilmneda nt koer mitmeid tunde päevas haugub, ulub või niutsub või teeb seda järjepidevalt öisel ajal), siis on õigus rakendada ka korteriomandiseaduses lubatud meetmeid (äärmuslikumal ja korduval juhtumil nt võõrandamise kohustus kooskõlas korteriomandiseadusega).

Lingid veebiaadressidest, millel avaldatud materjalidest võib koera häiriva haukumise korral abi olla:

Haukumisvastast rihma peab oskama õigesti kasutada
Koer õpib kui õpetatakse
Pidevalt haukuv koer on nuhtlus 

http://www.koertekoolitus.eu/et/kasulikku-lugemist/estu-lehelt-leitavad-artiklid/

https://www.youtube.com/watch?v=D1_j442PlHY

Lisaks võib abi olla ka koera toidupallist, mis aitab peletada igavust ja annab loomale pikemaks ajaks tegevust ka üksi olles.

Koera häiriva haukumise ja ulgumise korral võib olla tegemist ka avaliku korra rikkumisega või müranormide rikkumisega. Tavapäraselt on iga omavalitsus kehtestatud avaliku korra eeskirja, kus on kehtestatud öörahu normid ja keeld tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid. Eeskirja täitmist kontrollib tavapäraselt politsei või omavalitsus. Müra normtasemed on kehtestatud rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri 4.03.2002 määrusega nr 42, mis on kättesaadav veebiaadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/163756. Ka on Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” punktis 10 märgitud, et müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli (määrus on kättesaadav veebiaadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/846015). Rahvaterviseseaduse täitmist kontrollib Terviseamet.

Lisaks on Karistusseadustiku §-i 262 kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine karistatav rahatrahviga kuni sada trahviühikut (kuni 400 EUR) või arestiga. Praktikas on rakendatud vastavat normi ka teiste isikute rahu rikkumisele. Seejuures kvalifitseeritakse avaliku korra rikkumisena ka mitteavalikus kohas (nt eluruumis või eravalduses) asetleidnud tegusid, kui vastava teoga häiritakse juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või teo järelmid ulatuvad avalikku kohta. Karistusseadustiku rikkumisi menetleb politsei. Seega on häiriva haukumise korral võimalik pöörduda vajadusel ka avaldusega politsei poole, kes saab süüteokooseisu tunnuste tuvastamisel agatada väärteomenetluse.  Et tegu oleks käsitatav väärteona,  on siiski eelduseks, et rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid ning tegemist on teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teise isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt.

Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama seaduse § 57kohaselt teostab avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet politsei ja valla- või linnavalitsus. Seejuures on järelevalveteostajal õigus teha korrakaitseseaduse § 23 lg 4 alusel loomapidajale ettekirjutus ning rakendada sunniraha õigusaktides sätestatud nõuete järgmiseks. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.

Lae alla kui PDF