Lendoravad vajavad tõhusat kaitset juba täna, homme on hilja!

9. märts 2016

12804806_1582499102070917_2832572577979512966_nEesti lendoravauurijate hinnangul ähvardab raiemahtude suurenedes seda loomaliiki juba viie aasta pärast väljasuremine, sest killustunud elupaigad ei võimalda loomadel omavahel kohtuda ega sigida, eriti aga leida paarilist, kes poleks lähisugulane. Uueks ohuks lendoravale on tõusmas läbikaalumata otsus hakata Virumaa elektrijaamades põletama suures koguses puitu. Selle võimalikku mõju lendorava elupaikadele ei ole hinnatud ja täiendavaid kaitsemeetmeid ei ole kavandatud. Kuivõrd lendorava asualaks on just Virumaa metsad, võib selline otsus veelgi kiirendada lendorava väljasuremist!

Noorte Roheliste eestvedaja Züleyxa Izmailova sõnul elavad lendoravad peamiselt vanades haavametsades, kus leidub piisavalt õõnsustega puid pesitsemiseks ja varjumiseks. „Paraku on raiesurve vanadele haavikutele täna väga suur ning lendoravate pesitsusalad on selle tõttu väga killustunud. Keskkonnaameti ja RMK poolt kavandatud kaitsemeetmed on küll vajalikud, kuid kaugeltki mitte piisavad lendorava säilitamiseks meie fauna loodusliku liigina“, tõdes Izmailova. „Riik pole suutnud kaasata erametsaomanikke lendorava kaitsesse, mis on tekitanud ühiskonnas ohtliku lõhe, sest paljud metsaomanikud suhtuvad lendoravatesse äärmiselt negatiivselt.“

„Oleks kahju juba lähitulevikus tõdeda, et Eesti lendoravad on välja surnud, sest ahnus ei lasknud meil säilitada neile vajalikku elukeskkonda“, ütleb Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisab, et pea kõik poliitikud näitavad avalikkuse ees üles suurt loomasõbralikkust ja väärtustavad justkui liigirohkust, kuid paraku nende teod ja otsused räägivad sellele vastu.

Erakond Eestimaa Rohelised esimehe Aleksander Laane sõnul sureb inimtegevuse tõttu siin planeedil pea iga nädal mõni liik välja. „Oleks äärmiselt kahju sellele tendentsile ka oma kodus kaasa aidata. Lendoravate väljasuretamist ei tohi lihtsalt käed rüpes pealt vaadata!“

Kutsume üles:
– mitte alustama põlevkivijaamades puidu põletamist, kuni pole hinnatud selle sammu mõju lendoravale ega kavandatud täiendavast ohutegurist tulenevaid vajalikke meetmeid;
– rakendama kiirendatud korras kõiki Keskkonnaameti ja RMK poolt kavandatud meetmeid selle liigi kaitseks;
– kaasama tõhusalt lendorava kaitsesse ka erametsaomanikke;
– teavitama avalikkust lendorava kaitseks võetud meetmetest ja nende tulemuslikkusest.

Harilik lendorav on pisiimetaja. Lendoravad on öise eluviisiga ja nad kasutavad mitut pesa korraga, mida siis sagedasti vahetavad. Keskmiseks kodupiirkonnaks loetakse emastel ligi 6 hektarit, aga isastel ulatub see 40 hektarini. Iseseisvudes jäävad umbes 40% isastest oma sünnipiirkonda, aga emased lahkuvad oma pesa lähedusest ning läbivad pikemaid vahemaid leidmaks uusi territooriume. Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine.

Lendorav on haruldane liik, kelle arvukus on vähenev ning keda on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Kui 1990-tel elas lendoravaid 3180 ruutkilomeetril, siis 2015 on lendorava asustatud metsamaastikke alles jäänud vaid 550 km², millest sobivaid pesitsuspaiku on vaid 1-2 km². Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on lendoravad arvatud 1. kaitsekategooriasse. Praeguse trendi jätkudes on lendoravad Eestis 2020. aastaks välja surnud.

12801091_1582499132070914_6789750184127158885_n
Head inimesed, keda ei jäta külmaks lendorava saatus, saavad oma toetust avaldada siin:  www.rahvaalgatus.ee/

Toetusallkirjad antakse üle Riigikogule.

 

Fotod: Rainar Kurbel