“Marek Strandberg avaldab valeteavet Eestimaa Loomakaitse Liidu ning Heiki Valneri isiku ja tema tegevuse kohta!”

21. august 2017

Väljaandes “Postimees” 17.08.2017 ilmunud artiklis “Prominendid olid Valneri MTÜ-le maskotiks” ning TV3 20.08.2017 saates “Suvised Seitsmesed. Nädalalõpp” avaldatud uudisloos on Marek Strandberg avaldanud kahetsusväärselt ebaõiget informatsiooni liidu tegevuse, samuti Heiki Valneri isiku ja tema tegevuse kohta Eestimaa Loomakaitse Liidus (ELL).

Probleemid on eelnimetatud meediakajastustes tõstatatud liidu asutamise küsimuses (esmaste asutajate nimede avaldamine kui kelmus ja manipulatsioon), Heiki Valneri juhatuses jätkamisest (seoses tema kriminaalkorras karistatusega) ning liidule laekunud annetuste kasutamisest (justkui otsustaks Heiki Valner ainuisikuliselt annetuste kasutamise üle ja kasutaks annetusi ainuisikuliselt).

16.08.2017 toimus ELL üldkoosolek, kuhu olid kutsutud liidu liikmete pädevuses olevate otsuste tegemiseks (juhatuse valimine, liidu majandusaasta aruande kinnitamine ning põhikirja muutmine) liidu liikmete esindajad ning kõik liidus aktiivselt tegutsevad vabatahtlikud. Seoses looduses vabalt elavate loomade ravi puudutavate erimeelsuste ja sisemiste kommunikatsiooniprobleemide tõttu tekkinud sisepingetega ning juhatusele tehtud ettepanekutega, tuli koosolekul arutlusele muuhulgas juhatuse liikmete H. Valneri ja K. Idla juhatuses jätkamise küsimus ning liidu edasised tegevused metsloomade ravil.

Valneri juhatuses jätkamise küsimust on seejuures tema enda initsiatiivil arutatud varasemalt juba kuuel korral ja ta on palunud ennast taandada. Liidu juhatus ja aktiivsed vabatahtlikud on palunud tal aga jätkata kuniks leitakse võrdväärne asendaja, kes suudab ja tahab ilma põhipalgata loomakaitse töös osaleda. K.Idla jõudis aga enne tema tagasikutsumise ettepaneku arutamist edastada liidule avalduse juhatusest tagasiastumiseks, mistõttu otsustas üldkoosolek, et K. Idla tuleb tagasi kutsuda tema enda soovil ning tagasikutsumist puudutav ettepanek arutlusele ei tulnud. Üldkoosolek otsustas, et Heiki Valner jätkab liidu juhatuses. H. Valneri jätkamist juhatuses toetas ka enamus koosolekul osalenud vabatahtlikest.

On fakt, et Eestimaa Loomakaitse Liit taasloodi ja asutati ennekõike H. Valneri initsiatiivil ning organisatsiooni algusest alates on H. Valner panustanud organisatsiooni tegevustesse vabatahtlikest kõige rohkem oma isiklikku aega ning märkimisväärselt ka finantsvahendeid. Täna toimetab liit ühes aastas kliinikutesse ca 600 looma-lindu ning pole saladus, et peamiste käimasolevate projektide ainueestvedaja on Heiki Valner. Neile lisanduvad sajad abisaanud loomad, kes ei vaja veterinaarset abi, aga kelle elamistingimusi parandatakse. Igakuiselt nõustab Valner telefoni teel või kirja vahendusel umbes 300-400 inimest. Alates sellest aastast on tal abiks Kristi Metsa ja Kristina Sadohhina, kes võtavad osa koormusest enda peale. Täna on H.Valneri õlul järgmised projektid:

  • Üleriigilise loomapääste võrgustiku loomine
  • Üleriigilise hoiukodude võrgustiku loomine
  • Üleriigiliste teavitus- ja annetuskampaaniate korraldamine
  • Nõuandetelefonile ja kodanike kirjadele vastamine
  • Kodulehe haldamine ja artiklite kirjutamine
  • Avalikud suhted
  • Õigusabi töögrupis ja seadusloomes osalemine
  • ELL sümboolikaga toodete, plakatite, tänukirjade jne kujundamine, tellimine ja levitamine

Lisaks liidu esindamisele, erinevatel koosolekutel osalemisele, koolides loengute pidamisele ja projektide vedamisele tegeleb H. Valner aktiivselt aga ka väga suuremahuliselt hädajuhtumite otsese lahendamisega ning on vastuvaidlematu fakt, et suurem osa hädajuhtumeid saavad eduka lahenduse just tema osaluse tõttu. On tõsi, et ilma hr.Valneri altruistliku panuse ja tegevusteta poleks liit sedavõrd võimekas ja tegelikult puudutab see tervet loomakaitse valdkonda tervikuna.

Ennekõike teavad H,Valneri märkismisväärset panust ja olulist rolli loomakaitses juhatuse liikmed, loomakliinikute personal ning vabatahtlikud, kellega ta igapäevaselt suhtleb ning kellega koos loomi-linde kaitstakse ja päästetakse. Seejuures  ühendab aktiivseid isikuid ennekõike loomaarmastus. Et loomakaitse on emotsionaalselt väga kurnav ja nõuab järjepidevat tegutsemisindu ja tahet ning ühiseid arusaamu ja ennekõike koostööd, siis on organisatsiooni vabatahtlikud (sh juhatuse liikmed) üksteisele tegevustes alati innustuseks, abiks ja toeks ning liitu on alati olnud teretulnud kõik, kel süda tahab aidatata ja keda motiveerib üksnes teadmine, et ta saab aidata ja abivajav loom saab abi.

Kõik muud motiivid tegevust edasi ei vii ega loomadele abi ei too ning vastupidiselt takistavad valdkonna arengut ja tegevusi loomade kaitsel. Nii ei ole ka liidu juhtorganid kehtestanud kunagi mistahes kriteeriume sellele, millise taustaga inimesed liidus toimetavad. Peamine on ennekõike sisemine soov ja tahe loomi aidata ning iga väiksemgi panus või ka hea soov ise on juba innustav ja edasiviivaks jõuks. Tuletame meelde, et loomade kaitsja ja aitaja ei ole positsioon, tegemist ei ole ametniku ega töötajaga, vaid selleks saab kutsuda igaüht, kellel on selline sisemine tahe ja soov, mis põhineb suuresti empaatiavõimel. Täna liidus toimetavaid vabatahtlike ühendabki just see sama sisemine tahe ja soov, loomaarmastus ning empaatiavõime.

Vaatamata kriminaalkorras karistatusele on H. Valner populaarne ka avalikkuse silmis ning tema tegevust hindavad ja märkavad inimesed väljastpoolt liitu. Ei saa salata, et laiemale avalikkusele seostubki loomakaitsega H. Valner ning seega ei saa ka pahaks panna, et liitu ka sageli „Valneri liiduks“ kutsutakse. Mäletatavasti kutsusid aastaid tagasi nii mõnedki inimesed ka Erakond Eestimaa Rohelisi „Strandbergi erakonnaks“ ja härra selles suurt viga ei näinud.

Kuid äärmiselt pahatahtlik ja ebaõige on aga M. Strandbergi väide, et H. Valner otsustab ainuisikuliselt laekunud annetuste kasutamise või et ta kasutab annetusi ainuisikuliselt. H. Valneri ennastsalgava ja omakasupüüdmatu tegevuse tõttu laekub liidule küll märkimisväärses koguses annetusi, kuid annetuste kasutamine otsustakse alati juhatuse enamuse poolt ja ka vabatahtlikega nõu pidades vastavalt vajadusele ja juhtumipõhiselt ning kasutatakse sihtotstarbeliselt. Oleme algusest peale avaldanud oma kodulehel, mil moel ja kuidas annetusi kasutatakse. Nii on selgelt välja toodud, et saadud annetusi kasutame vigastatud metsloomade ja -lindude raviarvete tasumiseks, hüljatud ja väärkoheldud loomade raviarvete tasumiseks, loomade transpordiga seotud kulude hüvitamiseks, asenduskodudes asuvate loomade ülalpidamiskulude katteks, liidu jooksvate kulude katteks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning loomade väärkohtlemisega seotud kohtukulude katteks.

Pole vaidlust, et selliselt on annetusi järjepidevalt ka kasutatud ning seni pole ka mitte kunagi tekkinud liidus probleemi annetuste kasutamise üle. Ka ei ole seni ükski liidu vabatahtlike tegevusega hõlmatud abivajaja abita jäänud. Enam kui kummastav on see, et annetuste kasutamist kommenteerib pahatahtlike ning eksitavate väidetega isik (M. Strandberg), kes liidu tegevustes pole kunagi aktiivselt kaasa löönud (va asutamise funktsioon) ega ole seitsme aasta jooksul soovinud võtta osa liidu tegevustest, rääkimata selle juhtimise korraldamisest.

Küsimus liidu asutamisest ja liidu algatamise juures olnud esmaste asutaja liikmete nimede kodulehel avaldamisest  tõstatati liidu juhatusele ja vabatahtlikele üllatusena Marek Stranbergi ja Katrin Idla poolt 16.08.2017 toimunud liidu liikmete üldkoosolekul. Seejuures on M. Strandberg asutamisega seonduvat nimetanud meedias kahetusväärselt kelmuseks ja manipulatsiooniks ning kasutanud eksitavalt väljendit asutajate „osalusõigus“ ning viidanud selle puudumisele.

Ennekõike on aga oluline, et asutamisega seonduvast ja asutamisel tekkinud juriidilistest takistustest on nii M. Starndberg kui K. Idla olnud teadlikud algusest peale, arvestades, et kaks sõlmitud asutamislepingut allkirjastasid mõlemad nimetatud isikud ning K. Idla on liidu loomisest alates kuni viimase üldkoosolekuni (16.08.17) olnud liidu juhatuse liige ning on oma allkirjaga kinnitanud ka kõik liidu üldkoosolekute protokollid ja põhikirja muudatused.

Asutamise faktiliste ja juriidiliste asjaolude osas on oluline selgitada, et 4.10.2010 allkirjastati Eesti Loomakaitse Liidu asutamisleping (mis tähendab, et MTÜ loodi esmalt nimega Eesti Loomakaitse Liit, mitte Eestimaa Loomakaitse Liit). Nimetatud asutamislepingu kohaselt olid asutajateks:

1)     Aleksei Turovski,

2)     Andres Anvelt ,

3)     Andrus Joost ,

4)     Elle Kull,

5)     Heiki Valner,

6)     Kalle Klandorf,

7)     Katrin Idla,

8)     Loone Ots,

9)     Marek Strandberg,

10)  Mart Jüssi,

11)  Mart Sander,

12)  Märt Ots ,

13)  Pille Tees,

14)  Piret Tees,

15)  Rein Kikerpill,

16)  Triinu Priks,

17)  Tunne Väldo Kelam.

Sama asutamislepinguga nimetasid asutajad juhatuse liikmeteks Heiki Valneri, Katrin Idla, Pille Teesi, Piret Teesi ning Rein Kikerpilli. Samad asutajad allkirjastasid ka põhikirja, mille kohaselt said liidu liikmeks vastuvõtmist taotleda üksnes Eestis või välismaal registreeritud juriidilised isikud, kelle eesmärgid ja tegevuse põhisuunad on kooskõlas Liidu eesmärkide ja põhisuundadega. Seejuures ei kehtestatud põhikirjaga ka nõuet, et kõik asutajaliikmed saaksid automaatselt liidu liikmeteks. Seega oli algusest peale asutajate selge tahe täita üksnes asutamise funktsiooni, mitte aga osaleda aktiivselt liidu tegevustes, olla liidu liige ning saada liidu kõrgemaks organiks, sh osaleda ka igaaastastel üldkooslekutel. Pole tegelikult vaidlust, et algusest peale oli ühingu asutamise eesmärk koondada juriidilisi isikuid ning olla sellega katusorganisatsioon loomakaitses. Sellist tahet on eksponeeritud avalikult algusest peale ja koheselt asutamise järgselt.

Äriregistris kandeavaldust menetlenud kohtunikuabi tegi aga esmakordsele kandeavaldusele puuduste määruse, märkides, et nimi Eesti Loomakaitse Liit on liiga sarnane juba eksisteerivale Eesti Loomakaitse Seltsile ning ei eristu selgelt. Samuti ei sobinud äriregistrile, et liidu liikmeteks saavad olla üksnes juriidilised isikud, kuivõrd asutajad on füüsilised isikud.

Seetõttu sõlmiti uus asutamisleping, millega muudeti ühingu nimi Eestimaa Loomakaitse Liiduks. Et asutamine seekord ei takerduks, siis muudeti ka põhikirja selliselt, et liikmeteks on nii juriidilised kui füüsilised isikud. Et aga kõiki esialgseid asutajaid ei olnud võimalik enam kätte saada (üks neist oli välismaal jne) ning asutamine oli veninud mitu kuud, siis 16.01.2011 kandeavaldusega esitatud  asutamislepingus on Eestimaa Loomakaitse Liidu asutajateks järgmised isikud:

1)     Heiki Valner;

2)     Katrin Idla ;

3)     Loone Ots;

4)     Marek Strandberg;

5)     Märt Ots;

6)     Pille Tees;

7)     Piret Tees;

8)     Rein Kikerpill;

9)     Triinu Priks.

Kuna algusest peale oli ühingu loomisel idee, et liikmeteks on üksnes juriidilised isikud, siis esimesel Eestimaa Loomakaitse Liidu üldkoosolekul 2012. aasta suvel otsustasid selleks ajaks juba vastu võetud liikmed (mittetulundusühingud) muuta põhikirja tagasi nagu oli asutajate algne tahe – et liidu liikmeteks on üksnes juriidilised isikud. Nii täideti kõigi esmaste asutajate tahe ja soov koondada juriidilisi isikuid eesmärgiga saada valdkonna katuseorganisatsiooniks. Ka ELL-i eeskujuks olnud 1929 aastal loodud Eesti loomakaitseliitu kuulusid ainult organisatsioonid.

Asutajatele ei saa tulla kuidagi üllatuslikuna, et asutajate funktsioon oligi ühingu asutamine, mitte liidu edaspidine tegevuse korraldamine ja aktiivne liidu töös osalemine, kuigi sellise soovi olemasolul polnuks ühelgi moel ühtegi asutajat takistatud. Organisatsioon oli värskelt loodud ning igasugune abi oli oodatud ja teretulnud. Et asutajate funktsioon oli üksnes asutamine, viitavad kogumis kõik põhikirja sätted. Seda kinnitab ka fakt, et tegelikkuses ei ole ükski asutaja 7 aasta jooksul liidu poole pöördunud, soovimaks liidu tegevuses muud rolli kui asutaja rolli või olemaks muul viisil liiduga seotud (siin pole mõeldud asutajaid, kes tegelikkuses on või on olnud ka liidu juhatuses ja seeläbi juhtinud liidu tööd – Rein Kikerpill, Katrin Idla, Pille Tees, Piret Tees, Heiki Valner).

Seetõttu on asutamise ja liikmelisuse osas püstitatud probleem juhatusele ja liikmetele ülllatuslik. Seda enam, et probleemi püstitajad – Marek Strandberg ja Katrin Idla – on ise allkirjastanud nii esimese, kui teise asutamislepingu ning Katrin Idla on allkirjastanud äriregistris ka senised liidu üldkoosolekute protokollid, sh põhikirja muudatused, mistõttu ei saa nimetatud isikud kuidagi väita, et nad pole eeltoodud asjaoludest teadlikud.

Seetõttu saab järeldada, et probleem on püstitatud pahatahtlikult ning eesmärgiga kahjustada ja halvata ebaõigete väidetega liidu tööd ja tegevusi ning vähendada avalikkuse usaldust organisatsiooni tegevuse suhtes. Seda kinnitab ka tõik, et Katrin Idla on 16.08.2017 toimunud üldkoosolekul isiklikult kinnitanud, et tegelikult kuni sisemiste kommunikatsiooniprobleemide tekkimiseni teda eelnimetatud asjaolud ei häirinud.

ELL liikmeskond on algusest peale olnud avalikustatud ka liidu kodulehel, mistõttu ei saa olla tegelikkuses segadust ka selle üle, kes on olnud algusest peale liidu liikmeteks.
 Täna on ELL liikmeteks:

1)     Eesti Jäljekoerte Klubi MTÜ;

2)     MTÜ Nõmme Loodusmaja;

3)     Assisi Franciscuse Selts MTÜ,

4)     MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu;

5)     Advinci OÜ;

6)     Chihuahua Sõprade Liit MTÜ;

7)     AS Dimedium;

8)     Black Raven Brotherhood MTÜ;

9)     MTÜ Imeloomade Selts;

10)   Alaveski Loomapark MTÜ;

11)   MTÜ AUH;

12)   Eesti Chihuahua Klubi MTU;

13)   Eesti Liivahiirte Selts MTU;

14)   Eesti Papagoi Ühing MTÜ.

ELL rõhutab, et liidu asutamine toimus H. Valneri algatusel ning ta kaasas avaliku elu tegelased eesmärgiga näitamaks loomakaitse valdkonna arengu olulisust laiemas plaanis ja poliitika ning erakondade üleselt, juhtimaks tähelepanu, kui paljudele erineva valdkonna inimestele teiste liikide heaolu korda läheb. Sisuliselt esimene organisatsiooni asutamisleping tegelikkuses kõigi liidu lehel avaldatud 17 isiku vahel sõlmiti, mistõttu ei saa organisatsiooni esmaste asutajate nimede avalikustamist kuidagi kelmuseks või pettuseks nimetada. ELL peab tänini organisatsiooni asutamiskuupäevaks 4.oktoobrit 2010 ning asutajateks 17 isikut, kelle „juriidiliste nüansside“ pärast eemaldamine oleks ebaõige ja kohatu.

ELL ei ole hilisemates meedialugudes viidanud asutajate isikutele, sest prioriteet on alati olnud loomade ravimine ja abistamine. Seetõttu jääb ELL-le arusaamatuks M. Strandbergi ja K. Idla tahe ning eesmärk. Kas nad soovivad selliste eksitavate ja segadust tekitavate väidetega hävitada vabatahtlike aastatepikkuse panuse ja töö ning halvata käimasolevaid tegevusi? Kas tõesti tänu nende isikute isiklikule solvumisele, võimalikule kadedusele või ambitsioonidele ja antipaatiale juhatuse liikmete suhtes peavad sajad ja sajad loomad-linnud jääma vajaliku ravi ja abita?

ELL kinnitab, et alates asutamisest on järgitud algselt püstitatud eesmärke ja kõik asutajad võivad uhkust tunda, et nende algatusest on välja kasvanud käesoleva aja loomakaitse valdkonna mõjuvõimsaim organisatsioon, mis aitab enim hättasattunud lemmikloomi sh ka metsloomi ja –linde. Pr.Idla ja M.Strandbergi taotlusele vastu tulles ja segaduste vältimiseks on ELL kõikjalt eemaldanud viited asutajaliikmetele ja neid mainitakse vaid ELL ajalugu käsitlevas peatükis.