Merisea pidamine

Merisiga

Ladina keeles: Cavia porcellus

Inglise keeles: guinea pig, cavy

 

Tutvustus

Merisiga on näriliste seltsi okassealiste alamseltsi merisigalaste sugukonda merisea perekonda kuuluv imetaja. Vaatamata oma nimele, ei ole merisead sead ega pärine Guineast (inglise k. Guinea pig). Merisead elavad looduslikult Lõuna-Ameerikas, kus nende looduslik elupaik on troopiline ja subtroopiline savann, rohumaad ja metsaservad. Kodus peetavaid merisigu looduses ei leidu. Nad on väga lähedalt sugulased looduslikele liikidele nagu nt. Cavia aperea, Cavia fulgida või Cavia tschudii ning on suure tõenäosusega nende hübriidid. Merisead on Lõuna-Ameerika indiaanirahvaste kultuuris tähtsal kohal, peamiselt toiduna, kuid ka rahvameditsiinis ja usurituaalidel.

Alates 17. sajandist on merisigu kasutatud ka laboratoorsetes testides ja sealt tuleneb ka ingliskeelne väljend guinea pig (eesti k. katsejänes). Tänapäeval kasutatakse laboratoorsetes testides merisea asemel enamasti hiiri ja rotte.

Lääne ühiskonnas on merisead armastatud lemmikud alates 16. sajandist, mil Hollandi meremehed esimesed loomad Euroopasse tõid. Kuna
loomad toodi mere tagant ja nende häälitsused sarnanesid sigadele, hakati neid Madalmaades ja Saksamaal merisigadeks kutsuma. Merisigade
keskmine eluiga on 5-7 aastat.

 

Merisea plussid ja miinused

+ Temaga pole vaja käia iga päev õues pissil/kakal nagu koertega;

+ Ta ei ole öise eluviisiga, nagu enamus närilisi. Ta on kõige aktiivsem õhtuti, kui hakkab hämaraks minema;

+ Ta ei ole agressiivne, ei hammusta, küünista ega kraabi, kui inimene just talle haiget ei tee;

+ Sööb vähem, kui kass, koer või küülik;

+ Ei kasva väga suureks;

+ Elab kauem, kui tavalised pisinärilised;

+ Ei vaja mitmekordset puuri, kuna talle ei meeldi ronida;

+ Lühikarvalised merisead ei vaja karvahooldust;

+ Olenevalt loomast võib natutida süles olemist;

+ Ajapikku on võimalik tundma õppida nende häälitsuste tähendused – anna süüa, rõõmustamine, hirm, uudishimu jne.;

+ On piisavalt tark, et ära õppida paar trikki;

– Pissib üsna sageli, seega puuri peab tihedamalt puhastama;

– Teda ei saa võtta metsa jooksma ega randa ujuma nagu koera;

– Ta pole nii intelligentne nagu koer;

– Ta on üsna arg loom, kelle julgemaks saamiseks peab varuma aega ja kannatust;

– Neid peab pidama vähemalt kahekesi ning seetõttu on neil ka vaja suuremat puuri.

 

Pidamine ja elutingimused

Arvestada tuleks, et merisead on karjaloomad ning neid peaks vähemalt kahekesi pidama – emased koos, emased ja kastreeritud isane või isased koos. Merisea puur peab olema piisavalt suur, eriti kui ei ole võimalust neid iga päev jooksma lasta. Ühele meriseale oleks sobilik puur põhjaga, mille pikem külg on vähemalt 80 cm. Aga kuna merisigu tuleks pidada kahekesi, siis kahele meriseale on sobilik puur, mille pikem külg on vähemalt 1 meeter, suurem on alati parem. Puuri peaks puhastama kord nädalas, vajadusel tihedamini. NB! Kui aluspanu liiga vähe panna, peab seda tihedamini vahetama. Parem panna paksem kiht, mis imab ka paremini.

Puuri põhi ei tohi olla võrest, kuna see teeb nende väikestele jalgadele haiget. Aluspanu kui ka puuri sisustus ei tohiks olla okaspuust. Merisigadele mõeldud puurid on ühekordsed, sest neil pole lisakorruseid vaja. Samas võib puuris olla poolkorrus, mille all on neil hea magada ning sellele asetatud värske toit ei saaks saepuruseks. Puuri sisustamisel peaks jälgima, et neile jääks piisavalt palju jooksuruumi. Meriseale meeldib ringe joosta.

Puuris peavad olema:

  • Joogipudel – värske vesi peab olema alati kättesaadav, isegi kui sulle tundub, et ta ei joo. Alati, kui vahetad vett, kontrolli sõrmega kas pudelist ikka vett tuleb;
  • Heinasõim – ka hein peab meriseal kogu aeg kättesaadav olema, sest see on nende põhitoit;
  • Toidunõu – võiks olla raskem keraamiline kauss, mis on selline, et merisiga ei mahu sinna sisse istuma. Vahel võivad nad seisma jäänud toidu lihtsalt täis pissida. Samas ei pea kuivtoit terve päev ees olema. Seda võib anda neile kas hommikul ja õhtul või siis ainult üks kord päevas. Kui palju kuivtoitu võib päevas anda, leiad tavaliselt kuivtoidu pakilt, aga rohkem kui peotäis ei soovitata anda. Liigne
    kuivtoit teeb merisead paksuks;
  • Maja/varjualune – hea oleks, kui notsul on koht, kuhu ta saab varjuda ja omaette olla. Maja peaks kindlasti olema ilma põhjata. Kui majal on aken, siis peaks see olema nii väike, et tema pea ei mahuks sealt läbi, muidu võib ta sinna kinni jääda;
  • Kiik – võib olla, kuid ei pea olema. Mõnele loomale meeldib väga selles lösutada, mõni ei tee sellest väljagi.

Igasuguste jooksurataste ja -pallide kasutamine merisigadel on rangelt keelatud!  

 

Toitumine

Kõige tähtsam – merisead on rangelt taimetoidulised ning loomse toidu andmine on keelatud! Kasulik pole anda ka igasuguseid pähkleid, sest need sisaldavad liialt rasva. Ka ei tohi anda teiste loomaliikide toitu või maiuseid, inimeste toitu, maitsestatud või magusaid asju.

Merisea toit peab sisaldama C-vitamiini, seega tuleb jälgida, et kuivtoit seda sisaldaks. Nagu inimeste puhul, ei suuda ka merisea organism seda ise toota. Terve merisiga vajab umbes 10-30 mg C-vitamiini 1 kg looma kehakaalu kohta päevas, haiged ja tiined loomad natuke rohkem. Kui loom on terve, siis ei pea vitamiini lisaks andma, sest ta saab selle toidust kätte. Kuivtoidud, mis on mõeldud mitmele loomaliigile, ei sobi tegelikult kellelegi. Kui ostad kuivtoitu, siis ikka sellist, mis on merisigadele mõeldud ning sisaldab C-vitamiini.

Merisea põhitoit on hein, mis peab tal kogu aeg kättesaadaval olema nagu ka puhas vesi. Kui merisiga on ülekaaluline ning dieedil, siis tuleb
kuivtoidu hulka vähendada, kuid mitte kunagi ei tohi vähendada heina kogust.

Veel võib meriseale anda värskeid juur- ja köögivilju: kurk, tomat, porgand, paprika, kaalikas jms. Ka võib puhtast kohast korjata notsudele värsket muru. Kui sa ei ole kindel, kas meriseale mõnda taime võib söögiks anda, siis parem ära talle seda kindluse mõttes anna. Värskega ei tohi liialdada, sest neil võib liiga paljust värskest toidust kõht lahti minna.

 

Paljunemine

Emased merisead saavad suguküpseks hiljemalt 4-6 nädala vanuselt, isased veidi varem 3-4 nädala juures. Merisea tiinus kestab 59-73 päeva. Pesakonnas on harilikult 1-4, harva 7-8 poega. Pojad sünnivad lahtiste silmadega, karvastena, nad liiguvad ringi ning on välimuselt nagu miniatuursed täiskasvanud merisead. Imetamine võib kesta 3-4 nädalat. Pojad hakkavad juba 48 tundi pärast sündimist ema kõrvalt kuivtoitu sööma.

 

 

Kasulikud
lingid internetis:

http://web.zone.ee/pisiloomad/                      Eesti Näriliste Seltsi koduleht

http://www.pisi.ee/                                         Pisiloomade netipesa, foorum

http://www.guinealynx.info/index.html          Hea leht merisigade tervisest (inglise keeles)

http://www.guineapigcages.com/                  Leht merisigade puuridest (inglise keeles)

 

Lae alla kui PDF