Mis on looma suhtes lubamatu tegu?

Looma julm kohtlemine, looma suhtes lubamatu tegu

 Looma julma kohtlemisena käsitletakse karistusseadustiku järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemist kas avalikus kohas ja/või julmal viisil.

Seejuures on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseadusest endast tulenevad erandid (nt looma lubatud hukkamine – põllumajanduslooma tapmine või hukkamine, abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine, looma eutanaasia, püütud kala tapmine, uluki küttimine, katselooma hukkamine jne.). Lubamatu  teona on loetletud:

1) looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele. Eelkõige puudutab see veoloomi – hobuseid, eesleid. Looma pole lubatud rakendada ülemäära suure koorma ette ning sundida teda seda vedama, samuti kasutada veoloomana või ratsaloomana neid loomaliike, kes pole selleks ette nähtud. Erandiks võivad olla näiteks raskeveohobuste võistlused, kus aga peab kohal olema veterinaararst, kes kontrollib võistlushobuste tervist ning vajadusel peatab võistluse. 

2) loomavõitluse korraldamine. Loomavõitlus on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina. Maailmas levinuimad on kukevõitlused, härjavõitlused ning koertevõitlused. Eestis on loomavõitluste korraldamine keelatud.
3) looma hülgamine. Eestis üks raskemaid ja valusamaid probleeme. Tihti võetakse kevadel suvilasse minnes lastele koerakutsikas või kassipoeg, keda aga sügise saabudes pole võimalik või pole tahtmist korteris edasi pidada. Leitakse, et ainus lahendus on selline loom lihtsalt autost välja visata ja unustada. Selline tegu on seaduse järgi karistatav ning iga kodaniku kohus on taolisest juhtumist teatada politseile või kohalikule veterinaarkeskusele, lisades ka võimalikult palju andmeid looma hüljanud inimese kohta (auto number, isikukirjeldus jms.) Koera või kassi võttes peab inimene arvestama, et nimetatud loom elab kuni 10-15 aastat ning looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse tema eest hoolitseda. Kui see siiski osutub võimatuks, on alternatiivvõimalusteks loomaarsti poolt läbiviidav eutanaasia või looma andmine varjupaika, kus on võimalik otsida loomale uus omanik.

4) looma abitusse seisundisse jätmine. Tihti märkame autoga maanteel sõites autode alla jäänud loomade korjuseid. Harva juhtub, et loom saades autolt löögi, sureb koheselt ja ilma piinadeta, veel harvem juhtub, et juht, kelle auto ette loom jooksis, vaevub auto kinni peatama ja vaatama, mis olukorras loom teele jäi. Ükskõikselt ei tohiks mööduda ka mistahes põhjusel vigastatud või hüljatud loomast. Lahenduseks on teavitada juhtunust koheselt loomaomanikku, kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis olenevalt loomaliigist ja juhtumist kas keskkonnateenistust telefonil 1313 (vigastatud või haavatud ulukid), veterinaararsti (vigastatud mets- ja koduloomad) või kohalikku omavalitsust (hulkuvad koduloomad). Kohaliku veterinaararsti telefoni saab tavaliselt igast lähimast loomadega majapidamisest. Silmas tuleks siiski pidada, et paljude metsloomade ja –lindude pojad, keda võib kohata kevadsuvisel ajal metsas ja põldudel, ei ole tavaliselt hüljatud ega abitus seisundis. Nende vanemad on kusagil läheduses ning selliseid looma või linnupoegi ei tohi puutuda ega koju viia.

5) loomale kannatusi põhjustav aretustegevus või

6) muu sarnaste tagajärgedega tegu. See tähendab, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemisena käsitletavate tegude loetelu ei ole ammendav ning põhimõtteliselt on selleks iga tegu, millega põhjustatakse looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi). Lubamatut tegu on võimalik toime panna ka tegevusetusega, näiteks ei anta loomale süüa. Loomapidajat ei vabasta vastutusest sellisel juhul ka see, et loom tegelikult ei pruukinud nälga tunda, sest mõni kaastundlik kaaskodanik andis talle süüa.

Seega, kui looma suhtes lubamatu tegu (looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu) pannakse toime, kas julmal viisil ja/või avalikus kohas, on selline tegu käsitletav kuriteona ning teo toimepanija suhtes saab algatada kriminaalmenetluse.

Avaliku koha tunnustele võib vastata ka nt koht, mis ei ole küll avalik, kuid teo toimepanemisega häiritakse juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või kui teo järelmid ulatuvad avalikku kohta ja kahjustavad seeläbi avalikku korda (nt kui looma hädakisa kostub asjasse mittepuutuvate isikuteni).

Julm viis väljendab põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu. See võib avalduda looma piinamises, st loomale järjepidevas või suurt valu põhjustavas tegevuses. Samuti võib julm olla teo motiiv – nt looma tapmine enda või teiste lõbustamiseks.

 Füüsilisele isikule on võimalik määrata looma julma kohtlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Juriidilisele isikule on võimalik määrata looma julma kohtlemise eest rahaline karistus.

Lae alla kui PDF