Rannikule tulnud hülgepojad ei vaja inimeste abi!

30. märts 2016

North-Harp-Seal-Watch-1-ice-seal

 

 

Eestimaa Loomakaitse Liidule on käesoleval nädalal juba kolmel korral teada antud rannikul ringi ukerdavatest hülgepoegadest. Inimesed arvavad, et abituna näivad hülgebeebid on vanemate poolt hüljatud ja vajavad abi. Tegelikkuses hülgebeebid aga inimese abi ei vaja, välja arvatud juhtudel kui nad just liiga rahvarohketes randades pole end sisse seadnud. Loomakaitse Liit palub hülgepoegi mitte segada ja enda ohutuse huvides ei tohiks neid kindlasti ka silitada!

„Looduses on praegu käes see aeg, mil emahülged oma pojad hülgavad ja nii satuvadki abituna näivad hülgepojad meie randadesse. Tegemist on täiesti normaalse protsessiga ja pole need hülgepojad nii abitud midagi“, ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisas, et kõige suurem abi hülgepoegadele oleks see kui nad rahule jäetaks ning randadesse kevadet nautima tulnud inimesed oma koerad rihma otsas hoiaksid.

Hülgeteadlane Mart Jüssi manitseb inimesi lootevillaga kaetud armsaid loomakesi mitte silitama: „Vaatamata armsale olekule on hülgepojad kiskjad, kes kasutavad oma hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil loomadel sõltumata  noorusest  vahest  ehk enamgi kui hundikoeral. Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest saada haava bakteri, kelle ravi on keerukas.“

Läänemere regioonis on poegimisperiood veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes 3 nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt. Praegu on hüljestel käes just see aeg kui nad oma sünnipaikadest lahkuvad ja hakkavad iseseisvalt toituma.