The post “Paunküla Kõutsi abipalve!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>
Tere head inimesed!
Susin kassitoast siin just postitas, et meil põhimõtteliselt läheb kenasti, sest oleme nüüd kassitoas.
Mul nii hästi siiski pole, sest laupäeva hommikul vedas tervis mind alt.
Kui nädala eest mind Paunküla hooldekodu juurest Tartusse sõidutati, siis ma veidi olin juba haigestunud.
Mõtlesin, et
….eee ei Covidit mul õnneks pole, kuid ülemiste hingamisteedega on küll kehvasti.
Laupäeval tekkis palavik, hingata on raske, lõhna ei tunne, süüa ei taha, põletik päris kõrge, silmad rähmas ja paistes….
tegelikult kõlab küll, nagu see inimesi kimbutav viirus, kuid mul on oma.
Igatahes nägin, et oma jõududega ma toime ei tule ja palusin ennast sõidutada loomakliinikusse.
Head tohtrid nüüd ravivad mind suure hoole ja armastusega, kuid terveks saamine võtab veidi aega, sest FIV positiivne olen ka.
No ma ikka tahan väga terveks saada ja kuskile heasse kodusse, sest mul pole kodu kunagi olnud.
Istun siin kliinikus tilga all ja panen käpakesed kokku ning väga loodan teie peale.
Koerad va sunnikud sõid kõik raha ära ja mulle ei jäänud suurt midagi.
Palun aita mul terveks saada!
Selgitus “Kõuts”
Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
Annetustelefonid 
9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)
Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
Kurr ja tänan väga!
The post “Paunküla Kõutsi abipalve!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>The post Hei, hea inimene!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>
Meie oleme ELL Tartu Kassitoa hoolealused Susin ja Jossu. Meil on juba kõik hästi. Tunneme suurt muret aga liigikaaslaste pärast, kes külmas, näljas ja haigetena oma elu tänavatel või hooletus kodus veetma peavad.
Tahame aidata ka teisi, sest arvame, et kõik nurrumootorid väärivad uut ilusat elu, kus saab süüa, on soe ja haigused kah ei kimbuta. Haige olla on väga paha….
Meie juures kassitoas on praegu ruumi, kuid need va päästetud koerad on meie heategijate pangakonto täitsa miinusesse viinud.
Selleks, et saaksime kellegagi oma head elu jagada, palume kõiki tulla appi.
Me tegelikult mäletame, kui paha oli tänaval olla näljas ja vaevelda parasiitides.
Mina (Susin) mäletan ka seda, et pidin päris mitu korda pojakesed ilmale tooma kuskil keldris vireledes enne, kui meid sealt päästeti. Olin mures oma pisikeste pärast, kuid nemad on juba oma uutes kodudes ja mõnulevad diivanitel.
Ma tõesti ei taha rohkem muretseda nende tillukeste titade pärast, kes kõik peavad sündima nendel koledatel tänavatel, kuurides ja keldrites.
Suuremaid seltsilisi saame juba iga nädal ja ka nemad vajavad abi.
Võtame näiteks Kõutsi, kes toodi meie juurde täpselt nädal tagasi teisest Eestimaa otsast. Tal on väga paha, sest silmad on haiged ja kõva nohu ka kimbutab.
Tahame, et Kõutsike ja teised, kes meie kassituppa jõuavad, saaksid terveks ja kõhud täis.
“Hea inimene! Sina saad ju meid aidata?”
Selgitus “Tartu kassituba”
Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
Annetustelefonid
9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)
Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
Meie täname südamest 
The post Hei, hea inimene!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>The post Raplamaal maantee äärest leitud karupojale kingiti elu loomapargis, kuid, mis saab ülejäänud emata jäänud kiskjatest ja suurulukitest!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>
Mõned päevad tagasi leiti Raplamaal maantee ääres pisike emata jäänud karupoeg, kelle kohalik jahimees enda hoole alla võttis ja kelle elu eest ta võitlema asus. Loomapargis kasvatatud karupojast kahjuks enam inimpelglikku metsaelukat ei saa ning tema saatus on külastajaid lõbustada. Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole alla on läbi aastate jõudnud mitmeid karupoegi, kes inimese loodusesse sekkumisega emata jäänud. 2019. aasta suvel jõudis meieni kolm abivajavat karupoega. Ühe neist tõi Keskkonnainspektsioon lausa ise meile, et saaksime talle abi anda. Üks karupoeg jõudis meie hoole alla kolmel korral ehk kahel esimesel korral viis Keskkonnaamet ta tagasi metsa surema. Meie juhendamisel toideti ühte isendit metsas lisatoiduga. Karupoeg säilitas metsikuse ning ei saanud temastki inimesi kimbutavat kiskjat. Auto alla jäänud karupoja ravisime terveks ja jõudis ka tema tagasi metsa padumetsikuna.
Oleme väga absurdses situatsioonis, kus peame riigi enda käest päästma elusid, mida riik säilitama peaks riskides meie vabatahtlike suunas alustatud kriminaalmenetlusega.
Looduskaitseseaduse kohaselt korraldab looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist Päästeamet või Keskkonnaamet. Eestis reaalselt puudub riigi poolt loodud koht vigastada saanud või haigete metsloomade professionaalseks ravimiseks (sh haiguste diagnoosimiseks) ja rehabiliteerimiseks ning enamasti on metsloomade ravi korraldamine ja rehabiliteerimine otseselt vabatahtlike ühingute õlul ning saab toimuda vaid juhul, kui vabatahtlikul ühendusel on olemas vastav võimekus ja koostöö veterinaaridega. Tihti jäävad viga saanud loomad paraku surema ja abi ei saa. Riigi ainus meetod kiskjate ja suurulukite abistamisel on nende hukkamine!!! See on aga vastuolus seadusega. Eesti riik on ise kinnitanud, et liitub EL kavaga, kus hunt, ilves ja pruunkaru on kaitstavad liigid. Eesti taotles küll nende elupaikade kaitse direktiivist väljaarvamist, kuid kinnitas, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad tegevuskavad. Keskkonnaagentuuri 2012-2021 suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava kohaselt alates 2010. aastast karupoegi ei rehabiliteerita vajaduse puudumise tõttu ning kavas on nähtud ette vajadus koostada looduskaitsega tegelevate ametnike tarbeks juhend, mis peaks lähtuma põhimõttest, et emata jäänud karupoegi loodusesse tagasiviimise eesmärgil ei rehabiliteerita. Oleme arvamusel, et see juhend ei ole kooskõlas õigusaktidega. Kava kohasel ongi suurkiskjatest rehabiliteeritud kõige enam karusid, kuna talipesas olevad emakarud jätavad oma väikesed pojad inimesepoolse häirimise korral maha. Kui loomakaitse liiduni jõuab info aastas keskmiselt 5 emata jäänud karupoja kohta, siis tegelikkuses on see number, mis otse Keskkonnaametisse jõuab märksa suurem. Probleemiks on ka see, et loodusest eemaldatud loomi ei lasta tihti loodusesse tagasi ning nende edasine elu korraldatakse loomaaias või loomapargis ning põhjuseks on sageli professionaalsete rehabiliteerimise võimaluste puudumine (ei suudeta säilitada looma inimpelglikkust). Peame õigeks, et ennekõike tuleb luua loomale võimalus loodusesse tagasi saamiseks, mitte korraldada looma edasine elu loomaaias. Metsloomade rehabilitatsiooni eesmärk ei ole ega saa olla metsloomade inimestest sõltuvateks muutmine. Riigil on otsene kohustus haigete ja viga saanud metsloomade elujõulisuse taastamiseks ja rehabiliteerimiseks ning seda sõltumata liigist, samuti isendi kaitse alla kuulumisest. Oleme teinud ettepaneku AITAB kampaania raames sellise riikliku keskuse taasloomiseks, arvestades, et tänane koostöö MTÜdega loomade aitamiseks ei ole piisav. Tegelikkus on see, et kiskjaid ja suurulukeid ei rehabiliteerita, vaid hukatakse. Paraku MTÜ-del pole õigust kiskjaid ja suurulukeid loodusest eemaldada ning nad on paratamatult sunnitud tegema päästmisel valikuid. Seega on kiskjate ja suurulukite valdkond riigi poolt katmata. Eestimaa Loomakaitse Liidu kogemus näitab, et karusid on endiselt võimalik edukalt loodusesse rehabiliteerida ning mitte ükski neist pole hiljem muutunud inimestele ohtlikuks. Meie viimane kokkupuude karude teemal tipnes Keskkonnainspektsiooni jõudemonstratsiooniga liidu vabatahtlike kodus, kus otsiti väidetavalt karusid. Liidu eesmärk loomade abistamisel on ainult ja ainult nende elu päästmine ning neile liigikohase elu tagamine.
The post Raplamaal maantee äärest leitud karupojale kingiti elu loomapargis, kuid, mis saab ülejäänud emata jäänud kiskjatest ja suurulukitest!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>The post “Annetusalgatus Läänemaa koerte päästmiseks!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>Kuigi iga päev tuleb meie hoole alla uusi abivajavaid loomi, siis novembri lõpp tõi ühe päevaga meile 27 koera.
The post “Annetusalgatus Läänemaa koerte päästmiseks!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>The post “Kurbade silmadega nooruke Harri vajab väga teie abi operatsiooniarve tasumisel ja hoiukodu leidmisel!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>😢Üleeile õhtul jäi kõigest 11 kuune Harri auto alla. Omanik pöördus temaga küll Maaülikooli kliinikusse, kuid seal selgus, et raviraha pole ja pole ka võimalust enam Harrile pakkuda tingimusi, mida koer vajab. Oli valida eutanaasia või siis meie poole pöördumine.
🙏Õnneks omanik valis meie poole pöördumise.
Arvestades, kuidas oleks õnnetus võinud lõppeda, läks koerakesel hästi. Võib öelda, et tal lausa vedas. Murdunud on küll ühe esijäseme kodar- ja küünarluu, kuid muid hulle vigastusi õnneks pole.
💔Kahjuks kaotas Harri selle õnnetusega ka oma kodu…
Koera luude parandamiseks paigaldati väline fiksaator ja ilmselgelt ei saa sellises konditsioonis koer õues olla ja seal omapäi ringi lipata.
Senine kodu kahjuks tema tuppa viimiseks võimalust ei näinud ja nii jõudis Harri meieni. Kutsikas loovutati liidule.
Koerake olla õuekoer ja valvuriks võetud. Vigastatud koer õues valvata paraku ei saa….
Vaatamata sellele, et meile on täna koeri hingekirjas väga palju, siis oleme Harri eest tänulikud. Tänulikud just seepärast, et nüüd saame rahulikult magada teadmisega, et nooruke koerapoiss ei pidanud elu kaotama rahapuudusel või omaniku soovimatuse pärast. Alati kahjuks nii ei lähe.
💛💛💛Igaüks lihtsalt sulaks neid nukraid silmi ja õnnetut pilku nähes.
Harri iseloomu kohta me palju hetkel öelda ei oska, kuid ilmselt peab ta alguses uue inimesega veidi harjuma, et taas usaldama hakata. See on vägagi mõistetav arvestades avariid ja kodu kaotust.
Kuna Harri haaval tuleks ka pilk peal hoida ja seda igapäevaselt puhastada, siis peab koer viibima kindlasti tubastes tingimustes. Õues saab vaikselt käia jalutusrihmas ainult pissiringidel.
😢Operatsiooni maksumus ja ideaalse hoiukodu leidmine Tartu piirkonnas tundub hetkel “mission impossible”, kuid imesid on ennegi juhtunud ja usume neisse endiselt.
🙏Ortopeedilised operatsioonid pole just odav lõbu ning Harri raviarve võib ulatuda ca 3000 euroni kokku.
Seda summat meil hetkel pole, kuid palume väga teie abi, et anda kutsikale taas uus võimalus ja uus elu.
🙏Samuti ootame kõnet 51946146 või kirja info@loomakaitse.eu inimeselt, kes soovib ja saab anda võimaluse Harrile taastumiseks oma kodus. Me oleme sabaotsani tänulikud ja teame, et kuskil selline kodu on olemas. 💙
🙏Palun anname Harrikesele võimaluse uueks eluks!
👉Selgitus “Harri”
Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
Annetustelefonid
9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)
Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
Meie täname… 💛💛💛
The post “Kurbade silmadega nooruke Harri vajab väga teie abi operatsiooniarve tasumisel ja hoiukodu leidmisel!” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>The post “SINDI JÕEST PÄÄSTETUD NOOR HUNT” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>
The post “SINDI JÕEST PÄÄSTETUD NOOR HUNT” appeared first on Eestimaa Loomakaitse Liit.
]]>