Deegu<\/strong><\/p>\n

Ladina keeles:\u00a0Octodon Degus
\n<\/em>Inglise keeles:\u00a0<\/em>Degu<\/em><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

Tutvustus<\/strong><\/p>\n

Deegud on umbes roti suurused p\u00e4evase eluviisiga pruuni karvkattega loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud j\u00e4ssakas keha, l\u00fchike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja haistmine on neil h\u00e4sti arenenud. Terve deegu hambad on kollased v\u00f5i oran\u017eid. Looduses leidub neid L\u00f5una-Ameerikas T\u0161iili l\u00e4\u00e4nerannikult kuni Andideni v\u00e4lja. Deegud on olnud lemmikloomadeks v\u00e4ga v\u00e4he aega. Esimesi loomi kasutati laborites katseloomadena diabeediga seotud katsetel. Seda p\u00f5hjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud \u2013 neil puudub v\u00f5ime omastada toitudes suhkruid. Isegi \u00f5unas leiduv suhkur v\u00f5ib neile surmavaks saada, kui \u00f5una pidevalt ja palju anda.<\/p>\n

Deegude eluea \u00fcle on palju vaieldud ja l\u00f5plikku \u00fcksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid on ka 9 aastaseid deegusid (seda k\u00fcll v\u00e4ga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kuna neid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga l\u00fchendavad ka ebasobiv toit, \u00fcksinda elamine ja kehvad geenid.<\/p>\n

K\u00e4itumine<\/strong><\/p>\n

Deegud on v\u00e4ga sotsiaalsed loomad, kes seltsivad ka inimestega. Samas ei asenda inimene deegule mitte kunagi teist deegut. Kui deegut \u00fcksinda pidada, siis ei ela nad kunagi nii vanaks, kui nad elaksid grupis, sest \u00fcksindus tekitab neile stressi ja vahest ka agressiivsust. K\u00f5ige parem on deegusid pidada kahe kaupa \u2013 kaks \u00f5de v\u00f5i venda koos. Aga v\u00f5ib ka suuremate samasooliste gruppidena pidada. Isast ja emast deegut \u00fches puuris hoides on emane enamasti koguaeg tiine ja sellisel juhul ei pruugi ta elada \u00fcle kahe aasta. Deegu on v\u00e4ga uudishimulik ja ei karda peaaegu midagi. Seep\u00e4rast tuleb neid alati j\u00e4lgida kui nad toas lahtiselt on. Deegud hammustavad vaid v\u00e4ga suurt ohtu aimates. Enamasti piisab kui nad\u00a0l\u00e4bil\u00f5ikava h\u00e4\u00e4lega vaenlast ehmatavad.<\/p>\n

Deegud on aeg ajalt \u00fcleval ka \u00f6\u00f6siti. Magavast deegust v\u00f5ib v\u00e4ga j\u00e4rsku saada energiat t\u00e4is ja uudishimulik loomake, kes ootab puurist v\u00e4lja laskmist. Deegud ei armasta v\u00e4ga k\u00e4es olemist, kuid sama on isendeid, kes v\u00e4ga naudivad k\u00f5rva tagant s\u00fcgamist.<\/p>\n

Deegusid ei tohi haarata sabast, sest saba nahk on v\u00e4ga \u00f5rn ja kui see \u00e4ra tuleb, j\u00e4\u00e4b sinna vaid luuots, mille deegu hiljem \u00e4ra n\u00e4rib. Tagasi ei kasva saba enam kunagi. Lihtsam ja turvalisem on harjutada deegusid k\u00e4ele tulema v\u00f5i panna neile lihtsalt k\u00e4si k\u00f5hu alla ja siis ettevaatlikult \u00fclesse t\u00f5sta. Samal ajal v\u00f5ib neid enda h\u00e4\u00e4lega ka julgustada. Peale heale h\u00e4\u00e4lem\u00e4lule on deegudel ka muidu hea m\u00e4lu ning kui sa oled talle korra haiget teinud, siis ei pruugi ta sind enam t\u00e4ielikult usaldada.<\/p>\n

Deegudel on v\u00e4ga palju erinevaid h\u00e4\u00e4litsusi, kuid nad ei ole liialt h\u00e4\u00e4lekad ja v\u00f5ivad t\u00e4iesti vaikselt olla. Piiksutakse nii v\u00e4lja saamise soovi p\u00e4rast, paarilist otsides, siristatakse toidukausi juures vaieldes v\u00f5i \u00fcksteist pestes.<\/p>\n

Pidamine ja elutingimused<\/strong><\/p>\n

Deegud vajavad suurt puuri, et joosta, ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum suurusega puuri m\u00f5\u00f5tmeteks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda \u00f5nnelikumad nad on. Kindlasti peaks puuris olema mitu korrust, kuid korrused ei tohiks olla v\u00f5rest, sest need p\u00f5hjustavad deegudele probleeme k\u00e4ppadega. Samuti v\u00f5ib puuris olla jooksuratas, mis peab olema metallist ja piisavalt suur ning selline, kuhu saba kusagile vahele ei saaks j\u00e4\u00e4da. Seega lihtsalt metallpulkadega ratas deegudele ei sobi. Deegudele meeldivad v\u00e4ga erinevad pesad ning neile meeldib ka ise wc paberist pesasid teha. Allapanuks sobib nii hein, mis hakkab k\u00fcll kiiremini haisema kui ka saepurulaast ja saepurugraanulid. Puuri v\u00f5ib panna ka piisavalt suure diameetriga torusid, kuhu deegu kinni ei j\u00e4\u00e4ks, lehtpuu oksi turnimiseks ja liivakausi suplemiseks. Suplusliiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks. See tuleks neile puuri panna 1-2 korda n\u00e4dalas umbes pooleks tunniks. Kui suplusliiv on puuris liiga kaua, hakatakse seda kasutama wc-na. Suplusliivaks sobib t\u0161int\u0161iljadele m\u00f5eldud liiv. Puuri tuleks puhastada v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas ja korruseid vastavalt vajadusele lapiga \u00fcle t\u00f5mmata.<\/p>\n

Parim joogin\u00f5u deegule on joogipudel, mis asub v\u00e4ljaspool puuri nii et pudeli tila oleks puuris. Sellisel juhul ei saa deegu pudelit katki n\u00e4rida. S\u00f6\u00f6gitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav v\u00f5i \u00fcsna raske, et seda \u00fcmber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid,\u00a0 plastikust kausid n\u00e4ritakse kiirelt \u00e4ra ning plastikut n\u00e4rides v\u00f5ivad nad alla neelata t\u00fckke ja seel\u00e4bi surra.<\/p>\n

Toitumine<\/strong><\/p>\n

Deegude toitmine ei ole lihtne. Ebasobiv toit v\u00f5ib p\u00f5hjustada raskeid haigusi nagu diabeet ja silmakae ning deegu v\u00f5ib eba\u00f5ige toitumise tagaj\u00e4rjel isegi surra, mist\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline teada, kuidas on deegusid \u00f5ige toita. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, mis sisaldaksid suhkruid, siis ei ole nende organism kohastunud suhkruid omastama.\u00a0Seep\u00e4rast ei tohi deegudele magusat anda!<\/p>\n

Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlasti olema k\u00e4ep\u00e4rast v\u00e4rske hein ja spetsiaalne kuivtoit, mis on m\u00f5eldud deegudele v\u00f5i merisea ja tsint\u0161ilja toidugraanulite segust segatud toit. Kuivtoitu s\u00f6\u00f6b t\u00e4iskasvanud deegu umbes 2 supilusikat\u00e4it p\u00e4evas. Kui toitu j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgi, siis hakatakse seda peitma ning otsitakse v\u00e4lja ainult paremad palad, mist\u00f5ttu tuleb toidukogust v\u00e4hendada. Lisaks kuivtoidule v\u00f5ib deegudele anda natuke porgandit, bataati, v\u00f5ilille lehti, salatilehti, brokkolit, kurki ja lillkapsast. Poest ostetud k\u00f6\u00f6giviljasid tuleb v\u00e4ga hoolega pesta, sest s\u00e4ilitusained ja pestitsiidid on deegudele m\u00fcrgised.<\/p>\n

Maiuseks v\u00f5ib deegudele pakkuda \u00fcks kuni kaks korda n\u00e4dalas kuivatatud porgandeid, m\u00f5ned p\u00e4evalilleseemned, 1-2 p\u00e4hklit (sobivad ka koorega), pisike t\u00fckk \u00f5una v\u00f5i m\u00f5nda muud mitte eriti magusat v\u00e4rsket puuvilja.<\/p>\n

Deegudele ei tohi anda n\u00e4riliste segusid, mis sisaldavad palju maisi, p\u00e4evalilleseemneid, p\u00e4hkleid, k\u00fcpsiseid v\u00f5i kuivatatud puuviljasid, sest siis areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb. Vali toitu hoolega ja pea meeles, et ideaalne toit sisaldab proteiine kuni 15%, rasva kuni 4%, kiudaineid 15% v\u00f5i rohkem ja suhkruid v\u00e4hem kui 5%. Deegudel peab pidevalt v\u00f5imaldama ka midagi n\u00e4rida (\u00f5unapuu oksi, pappi), sest muidu kasvavad ta hambad liiga pikaks ja ta ei saa enam s\u00fc\u00fca. Aegajalt v\u00f5ib neile pakkuda ka kaltsiumikivi.<\/p>\n

Paljunemine<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/em>Deegud saavad suguk\u00fcpseks 2-6 kuuselt, kuid paaritada ei soovitata loomi enne aastaseks saamist. Tiinus kestab 87-93 p\u00e4eva, poegi s\u00fcnnib 1-10 ja nad on \u00fcsna arenenud ning kaetud karvadega. Pojad hakkavad k\u00fcll s\u00f6\u00f6ma kuivtoitu juba esimesel elun\u00e4dalal, kuid emast eraldada ei tohi neid enne 1,5 kuu vanuseks saamist. See oleks ka \u00f5ige aeg eraldada emased ja isased pojad, et v\u00e4ltida suguluspaaritust.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasulikud lingid internetis:<\/strong><\/p>\n

http:\/\/www.pisi.ee\/<\/a>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Pisiloomade netipesa, foorum
\nhttp:\/\/www.degutopia.co.uk\/<\/a>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 P\u00f5hjalik info deegudest (inglise keeles)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Deegu Ladina keeles:\u00a0Octodon Degus Inglise keeles:\u00a0Degu Tutvustus Deegud on umbes roti suurused p\u00e4evase eluviisiga pruuni karvkattega loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud j\u00e4ssakas keha, l\u00fchike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja haistmine on neil h\u00e4sti arenenud. Terve deegu hambad on kollased v\u00f5i oran\u017eid. Looduses leidub neid L\u00f5una-Ameerikas T\u0161iili l\u00e4\u00e4nerannikult […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1702,"parent":1457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_links_to":"","_links_to_target":""},"yoast_head":"\n