Mustsaba-rohtlahaukur<\/strong><\/p>\n

Ladina keeles:\u00a0Cynomys ludovicianus
\n<\/em>Inglise keeles:\u00a0<\/em>black-tailed prairie dog<\/em><\/p>\n

<\/p>\n

Tutvustus
\n<\/strong>Mustsaba-rohtlahaukur on oravlaste sugukonda kuuluv p\u00e4evase eluviisiga n\u00e4riline, keda on varem kutsutud ka preeriakoeraks (inglisekeelse nime j\u00e4rgi, mis tuleneb nende haugatust meenutavast hoiatush\u00fc\u00fcdest). Mustsaba-rohtlahaukur on viiest haukuri liigist enim levinud lemmikuna. Tema keha on helepruuni v\u00e4rvusega, k\u00f5hult heledam ja saba musta otsaga. T\u00e4iskasvanud loom kaalub 0,6-1,4kg, isased enamasti rohkem. P\u00e4rit on need 26-36cm pikkused (+7-10cm saba) loomad P\u00f5hja-Ameerika avamaastikelt. Nad elavad kolooniates (\u00fcks isane, tema 1-4 emast ja j\u00e4reltulijad) ja kaevavad oma urud tihtipeale veekogu l\u00e4hedale. Urud on neil vajalikud nii poegimiseks, poegade kasvatamiseks kui ka vaenlaste ja ebasobivate tingimuste eest varjumiseks. Eluiga on neil 5-8aastat, kuid kui \u00fcksikule loomale p\u00f6\u00f6rata liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu, siis v\u00f5ib ta depressioonist ka haigeks j\u00e4\u00e4da ja surra.<\/p>\n

K\u00e4itumine
\n<\/strong>Rohtlahaukurid on sotsiaalsed loomad, mis t\u00e4hendab, et nad tahavad palju t\u00e4helepanu. Kui lemmikuks on vaid \u00fcks rohtlahaukur, siis tahab ta suhelda inimestega. Kui sul aga ei ole m\u00f5nda tundi p\u00e4evas oma lemmiku jaoks, siis v\u00f5ta neid v\u00e4hemalt kaks v\u00f5i \u00e4ra \u00fcldse v\u00f5ta. Igavlev haukur on k\u00f5ike muud kui tore lemmik- ta kaevab katki vaibad, n\u00e4rib \u00e4ra toolijalad, v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da haigeks v\u00f5i kujunevad v\u00e4lja tal k\u00e4itumish\u00e4ired. Sotsialiseerimata loom v\u00f5ib ka k\u00f5vasti hammustada. Isased v\u00f5ivad olla agressiivsed ka jooksuajal, kui ei ole kastreeritud (ka emased v\u00f5ivad jooksuajal muutuda, kuid neil kestab see vaid m\u00f5ne p\u00e4eva) ja ka k\u00fclla tulnud v\u00f5\u00f5rastega tasub olla ettevaatlik, sest rohtlahaukurid kaitsevad omasi. Kui rohtlahaukur saab aga piisavalt t\u00e4helepanu, siis v\u00f5ib ta \u00e4ra \u00f5ppida nime peale tulemise ja naudib t\u00e4iel rinnal s\u00fcgamist ja v\u00f5ib isegi vastu jutustada. Nendega saab rihmastatult k\u00e4ia \u00f5ues jalutamas, kuid see pole vajalik ja linnas v\u00f5ib reostuse t\u00f5ttu olla loomale ka ohtlik.
\nMustsaba-rohtlahaukurid ei j\u00e4\u00e4 talveunne, kuid looduses on nad v\u00f5imelised l\u00fchikest aega tukastama, kui tingimused on v\u00e4ga karmid. Kodustes tingimustes ei tasu seda katsetada, sest see v\u00f5ib l\u00f5ppeda looma surmaga.<\/p>\n

Pidamine ja elutingimused
\n<\/strong>Mustsaba-rohtlahaukurile on vaja suurt ja kindlat puuri, mis v\u00f5iks asuda k\u00f5ige k\u00e4idavamas toas, kuid mitte otsese p\u00e4ikese v\u00f5i tuulet\u00f5mbe k\u00e4es. Sobivad puurid, mis on m\u00f5eldud k\u00fc\u00fclikutele, kuid peab \u00fcle vaatama, et kuskilt hammaste ega k\u00fc\u00fcntega ei saa puuri l\u00f5hkuma hakata. Puuris
\nei tohi olla k\u00f5rgeid ega v\u00f5redest korruseid, sest haukuril puudub s\u00fcgavusn\u00e4gemine ja ta v\u00f5ib k\u00f5rgelt kukkudes end vigastada. Puuris v\u00f5iks peale heinak\u00fcna, joogipudeli, toidukausi ja pesamajakese olla ka n\u00e4rimiseks lehtpuuoksi (hambad kasvavad kogu elu ja neid peab kulutama), suurem kivi, millel k\u00fc\u00fcsi\u00a0 kulutada (n\u00e4iteks tellis), kiik, tunnelid, papagoidele ja n\u00e4rilistele m\u00f5eldud m\u00e4nguasjad ja kindlasti wc nurk. \u00dcldiselt \u00f5pivad haukurid \u00fcsna kiiresti liivakasti kasutamise selgeks, kuid alguses vajavad ka \u00f5petamist- t\u00f5sta v\u00e4ljaspoole toaletti juhtunud v\u00e4ljaheited regulaarselt kasti, et selle otstarve selgeks saaks. Aluspanuks sobivad saepuru graanulid v\u00f5i lehtpuu h\u00f6\u00f6vlilaast, mida v\u00f5id t\u00e4iendada rohke heinaga- sellesse on hea kaevuda, kuid vajab tihedamat vahetamist.
\nLoom on \u00f5nnelik, kui ta lastakse tuppa jooksma, kuid teda ei tasu siis j\u00e4relvalveta j\u00e4tta. Isegi kui kodu on tehtud \u201elapsekindlaks\u201c (elektrijuhtmed k\u00f5rgel v\u00f5i kaetud; kemikaalid k\u00e4eulatusest \u00e4ra jne) v\u00f5ib teie elamine p\u00e4rast hoopis teistsugune v\u00e4lja n\u00e4ha- igavus sunnib looma omale ise tegevust otsima. Kui te aga kodus olete, siis preeriakoer midagi sellist ei tee. Neile meeldib ka asju varastada, eriti sokke, mis nad siis oma peidukohta veavad.
\nKui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis v\u00f5iks oma loomale v\u00f5imaldada kaevamist- m\u00f5ne suurema n\u00f5u sisse panna rohkem aluspanu v\u00f5i kortsutatud pabereid ja lasta tal seal ennast m\u00f5nusalt tunda- kaevamine on neile ju v\u00e4ga loomulik. Kaevamiseks on neil ka v\u00e4ga pikad k\u00fc\u00fcned, mida peab trimmima. Kindlasti ei tohi tervet k\u00fc\u00fcnt korraga maha l\u00f5igata, vaid ainult v\u00e4ikese otsa. Lase ennem loomaarstil seda ette n\u00e4idata ja muretse vetapteegist sobivad tangid.<\/p>\n

Toitumine
\n<\/strong>Kodustes tingimustes peaks haukuri toiduks olema p\u00f5hiliselt hein (mitte lutsern-hein) ja v\u00e4rske vesi. Supilusikat\u00e4is k\u00fc\u00fclikute v\u00f5i merisigade graanuleid sobib igap\u00e4evaselt heinale lisaks. \u00dcks-kaks korda n\u00e4dalas v\u00f5ib anda ka natuke v\u00e4rsket. Selleks sobib bataat, porgand, kurk ja muud aedviljad. V\u00e4ltima peab gaase tekitavaid toitusi (kapsas, brokoli, lillkapsas). Maisi ei tohi neile anda, kuna see v\u00f5ib neil hiljem terviseprobleeme p\u00f5hjustada. V\u00f5ib pakkuda ka v\u00e4rsket muru\/heina, mis on puhas v\u00e4etistest ja heitgaasidest. Kuna nende toit peab olema madala rasva ja valgu sisaldusega, ei tohi \u00a0anda p\u00e4hkleid ega muid seemneid. \u00c4ra anna neile ka shokolaadi ega teistele loomadele m\u00f5eldud k\u00fcpsiseid, mille rasvasisaldus v\u00f5ib olla k\u00f5rge v\u00f5i sisaldada maisi. Vahest v\u00f5ib neile pakkuda ka kilke, sest looduses s\u00f6\u00f6vad nad ka ette j\u00e4\u00e4vaid putukaid.<\/p>\n

\u00a0<\/em>Paljunemine
\n<\/strong>Suguk\u00fcpseks v\u00f5ib rohtlahaukur saada aastaselt, kuid siis on t\u00f5en\u00e4osus, et ta pojad \u00fcles kasvatab, v\u00e4ga v\u00e4ike. Enamasti paarituvad nad esmakordselt 2aastaselt. Jooksuaeg on neil kord aastas ja v\u00e4ltab \u00fche p\u00e4eva. Tiinus kestab 33-38 p\u00e4eva, misj\u00e4rel s\u00fcnnib 3-5 (harva kuni 8 ) paljast ja pimedat poega, kes pesast lahkuvad alles 1,5kuuselt. Kui toitu napib, v\u00f5ib emane osad pojad tappa.<\/p>\n

Kasulikud lingid internetis:
\n<\/strong>http:\/\/www.pisi.ee\/<\/a>\u00a0\u00a0-Pisiloomade netipesa, foorum
\nhttp:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Black-tailed_prairie_dog<\/a>
\n<\/em>http:\/\/exoticpets.about.com\/od\/prairiedogs\/a\/Pet-Prairie-Dog.htm<\/a>
\n<\/em>http:\/\/www.ehow.com\/how_6192553_care-prairie-dogs.html<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mustsaba-rohtlahaukur Ladina keeles:\u00a0Cynomys ludovicianus Inglise keeles:\u00a0black-tailed prairie dog Tutvustus Mustsaba-rohtlahaukur on oravlaste sugukonda kuuluv p\u00e4evase eluviisiga n\u00e4riline, keda on varem kutsutud ka preeriakoeraks (inglisekeelse nime j\u00e4rgi, mis tuleneb nende haugatust meenutavast hoiatush\u00fc\u00fcdest). Mustsaba-rohtlahaukur on viiest haukuri liigist enim levinud lemmikuna. Tema keha on helepruuni v\u00e4rvusega, k\u00f5hult heledam ja saba musta otsaga. T\u00e4iskasvanud loom kaalub 0,6-1,4kg, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_links_to":"","_links_to_target":""},"yoast_head":"\n