Võttes koera, võtad vastutuse!



Hoidke oma koerad kinni!

14. märts 2012

Eestimaa Loomakaitse Liit tuletab koeraomanikele meelde – lemmikud tuleb hoida oma territooriumil!

Kevad on jälle ukse ees ja sellest annavad aimu aina soojenevad ilmad. Pärast talviseid näguripäevi ootavad aga eriti just metskitsi ees uued katsumised. Hulkuvatele koertele on metskitsed kerge saak, sest lumele tekkinud koorik kitsi ei kanna ning teeb põgenemise võimatuks. Lisaks vigastavad sõralised sellistes tingimustes  joostes rängalt ka oma jalgu.

“Küsimus pole pelgalt ainult metskitsedes,” ütleb Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisab: “tuul on meie rannikule toonud ka jääpanku koos hülgepoegadega. Abituid  veeelukaid on pelgalt viimaste päevade jooskul märgatud nii Keila-Joal, Meremõisas, Pringi kandis, Katariina kai lähistel ja ka Pirita rannahoone juures. Koerad on ka neile suureks ohuks ja sestap tuleks oma lemmik rihma otsas hoida ka rannikualadel jalutades.”

Seaduse mõistes on omanikuta ringi jooksev koer  hulkuv loom ning kohalikul omavalitsusel on õigus ta varjupaika toimetada ning omanikule trahv määrata. Samuti peab omanik korvama lemmiku tekitatud kahjud. Hulkuva looma omanikku saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistada kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 400 EUR-i ning kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, siis on rahatrahvi suuruseks kuni 800 EUR-i.  Jahiseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt on  loomapidajale tema koera poolt jahiuluki mahamurdmise eest ettenähtud kahjumäär kuni 2000 EUR-i isendi kohta (pruunkaru). Metskitse ja metssea puhul on kahjumääraks 385 EUR-I ja põdra puhul 770 EUR-i. Tiine isendi puhul vastavad kahjumäärad kolmekordistuvad.

Eestimaa Loomakaitse Liit palub loomaomanikel eriti hoolsalt jälgida, et nende koerad ei pääseks hulkuma. Isegi kui päevasel ajal on koerte üle järelevalve tagatud, peaksid loomaomanikud veenduma, et nende koerad ei pääseks metsloomi kimbutama ka öösel. Sageli esineb juhtumeid, kus päevasel ajal on koerad lõastatud, kuid ööseks lastakse nad lahti ning territoorium pole piiratud nii, et loom omatahtsi hulkuma ei pääse.

Toeta algatust, et Eesti loomaarstid saaksid lemmikloomade raviks hapniku surveravi kambri

21. detsember 2011

Paljudel lemmikloomadel on juhtunud nii lahtisi luumurde, tõsiseid põrutusi, nahavigastusi ja haigusi, kus tavapärane ravi ei ole ei piisavalt kiire ega edukaski.

Nahahädasid, suuri haavu, kehvveresust, põrutuste tekkinud aju ja selgrootraumasid aitab leevendada juba aastakümneid inimeste ravil kasutatav hapnikukamber.

Veidi enam hapnikku ja suurem rõhk ergutab ja tugevdab immuunsüsteemi ning annab jõudu paranemiseks.

Nimelt lahustub hapnik suurema rõhu all paremini veres ja toetab sellega organismi paranemispüüet.

Eesti loomakaitse liit algatab korjanduse, et Eesti veterinaaride kasutusse tuua küllalt kallid aga paljude hädade puhul head ravi pakkuvad seadmed: hapniku rõhukambrid.

Ühe sellise kambri maksumus on koos gaasiregulatsioonisüsteemiga ca 4500 eurot. Need on läbipaistvast plastikust statsionaarsed süsteemid. On ka odavamaid kaasaskantavad lahendusi, mille maksumus ka väiksem ja ka selline võiks olla patsientidele, kelle juurde vaja tulla.

Tee oma annetus

Saaja: Eestimaa Loomakaitse Liit

a/a Swedbankis: 221052074915

Selgitus: Ravikamber

Annetades vastavalt oma võimalusele 5€, 25€, 50€ või rohkem aitad ravi vajavaid lemmikloomi tohutult.

Kui kõigest 200 inimest annetab keskmiselt 25 eurot, on raha ühe kambri jaoks olemas.

Sügistormis ärge unustage ka loomi!

28. november 2011

Seoses tugeva sügistormiga palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomaomanikke hoida vähemalt öisel ajal koerad-kassid siseruumides. Maainimesed peaksid mõtlema ka lautades elavatele põllumajandusloomadele.

Loomakaitse Liit hoiatab kahtlase koeramüüja eest!

3. november 2011

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) hoiatab inimesi Tallinnas, aga eelkõige just Harjumaal, Keila kandis tegutseva koeramüüja eest. Koeramüüja näol on tegemist Kaja nimelise naisterahvaga, kes on internetiportaalis soov.ee ainuüksi viimasel aastal avaldanud ligi 100 erinevat kutsikate müügikuulutust. Kuulutustes peitub Kaja erinevate nimede, telefoninumbrite ja e-posti aadresside taha ning pärast müüki reeglina temaga enam kontakti saada ei õnnestu.  Pärast eilset Kanal 2 uudistesaates Reporter avaldatud lugu http://www.reporter.ee/2011/11/02/ettevaatust-koeraostul/  Kaja ohvriks sattunud kutsikaostjast, on ELL-ile laekunud veel kolm kaebust samalt naiselt kutsika ostnud inimestelt, kellede koerad surid samuti mõne päeva jooksul. Ka laekus kaebus inimeselt, kellele Kajalt müüs taksikoera kutsika pähe krantsi.

Surmamõistetu lemmikloomaks?

23. oktoober 2011

Elu tahab elamist ja äri tahab ajamist. See on selgemast selgem. Ka piimaäris käib halastamatu võitlus ja tootjad peavad otsima aina uusi nippe, kuidas oma kaubast lahti saada. Ühed suruvad piima imetillukestesse pudelitesse, lisavad sinna „imebaktereid” ja kröönivad mitmekordse hinna. Teised valivad aga reklaaminäoks suuresilmse vasika ja löövad nunnumeetrid põhja.

Lastele lubatakse maailma kõige paremat lemmiklooma – VASIKAT! Jõnglased on vaimustuses ja viskavad tiritamme. Emmesid-issisid ajab muidugi lehmalapse soetamise ja jogurti ostmise jutt hulluks, aga mis sa hädaga ikka teed. Kapitalismi ajastul kehtivad omad reeglid ja mõjutama peab just neid, kes prisket kasumit lubavad.

Loe edasi Õhtulehest >>

Loomakaitsjad nõuavad Valio jogurtivasika kampaania lõpetamist

7. oktoober 2011

Valio jogurtikampaaniaga on võimalik võita endale kuueks aastaks vasikas. Eesti Loomakaitse Liidu hinnangul on see seadusevastane, kuna loom ei tohi olla õnnemängu võiduks.

Jätkub E24 kodulehel >>

Heiki Valner: Eesti loomakaitse on alles lapsekingades

7. oktoober 2011

Eesti Loomakaitse Liidu presidendi Heiki Valneri hinnangul on Eesti loomakaitse alles lapsekingades, arvestatav survegrupp puudub ning reaalne tegevus piirdub vaid üksikute loomaliikide kaitsega.

Eesti Loomakaitse Liit (ELL) taasasutati täpselt aasta tagasi ning praeguseks on liiduga Valneri sõnul liitunud kaheksa organisatsiooni. Käesolevaga kuuluvad ELLi liikmeskonda viit loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ, MTÜ Auh, Imeloomade Selts, Balti Herpetoloogia Ühing, Eesti Chihuahua Klubi, Liivahiirte Selts, Hobuabi MTÜ ning Assisi Fransiscuse Selts.

Jätkub ERR’i kodulehel >>

Loomade varjupaigad said tõhusat toiduabi!

4. oktoober 2011

Täna, rahvusvahelisel loomakaitsepäeval, kohtusid Harju maavanema Ülle Rajasalu kutsel Eestimaa Loomakaitse Liidu ja OÜ Caramira esindajad, et arutada loomade varjupaikadega seotud probleeme ja leppida kokku 2000 kilogrammi annetatud lemmikloomatoidu jaotuskava.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul on kahest tonnist toidust just sügisel eriti suur abi. Eesti loomapidamiskultuur on madal. Sügisesed loomahülgamised põhjustavad varjupaikade suure ülekoormuse ja toidupuuduse. „Loomahülgamisi vähendaks oluliselt ühtse üleriigilise lemmikloomaregistri loomine ja kiipimiskohustuse kehtestamine. Sellest on juba aastaid räägitud, kuid poliitikud pole seda paraku vajalikuks pidanud“ ütles Valner. Ta lisas, et toiduabiga võrdset rõõmu pakkus Harju maavanema mõistev ja toetav seisukoht registri- ja kiipimisküsimustes.

Saarlased, olete ikka kindlad, et hundid on lammaste murdmise taga?

18. september 2011

13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508-st Eestis murtud lambast. See arv on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide poolt murtud lammaste arvuga ja seetõttu ei pea Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) põhjendatuks nädalavahetusel Saaremaal plaanitavat suurjahti huntidele.

ELL-i juhi Heiki Valneri sõnul pole antud juhul tõsikindlalt tuvastatud, et Saaremaal toimunud lammaste murdmiste taga on hundid. Ka pole selge asjaolu, kas kõikidel juhtumitel oli loomapidaja rakendanud oma loomade kaitseks metsloomade eeldatava ründe eest sobivaid ja kohaseid kaitseabinõusid.

Loe edasi Õhtulehest…

Jahimehed nõustuvad loomakaitsjate üleskutsega loobuda kitsejahist

2. september 2011

Eesti Jahimeeste Selts on loomakaitsjatega sama meelt, et metskitsede arvukuse püsiva languse tõttu tuleb nende küttimist vähendada või sellest sootuks loobuda.

Loe edasi Postimehest…