1.1 Õigusaktide tutvustus

Peamised siseriiklikud loomakaitsealased õigusaktid on loomakaitseseadus, loomatauditõrjeseadus ja veterinaarkorralduse seadus ning nende alusel kehtestatud määrused. Samuti on loomakaitse valdkonnas olulised looduskaitseseadus, jahiseadus, ning kalapüügiseadus, millistega on reguleeritud looduses vabalt elavate loomade kaitse ja kasutamine. Kõik siseriiklikud õigusaktid on kättesaadavad Eesti Vabariigi ametliku võrguväljaande Riigi Teataja veebilehel www.riigiteataja.ee

Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loom loomakaitseseaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu.

Loomakaitseseaduses on sätestatud üldised loomapidamisnõuded ning lisaks on seaduse alusel kehtestatud ridamisi allakte (määruseid), mis reguleerivad üldiseid nõudeid täpsustavad loomapidamisnõuded tulenevalt loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma (lemmikloomad, kitsed ja lambad, veised, vasikad, sead, kanad jne). Lisaks on loomakaitseseadusega defineeritud looma suhtes lubamatu teo sisu ning loomulikult ka vastutus sellise teo toimepanemise või loomapidamisnõuete rikkumise eest.

Loomakaitseseaduses on välja toodud ka lemmikloomade tervist ja heaolu, loomade ravi ja veterinaarseid menetlusi, looma kaitset hukkamisel, tapmisel ja vedamisel puudutavad sätted ning regulatsioon loomade võistluste, avalik näitamise ja müügi kohta. Samuti on seaduses reguleeritud katseloomade kaitse.

Loomatauditõrje seadus reguleerib loomade kaitset loomataudide ja haiguste eest. Seadus sätestab loomatauditõrje meetmed ja reguleerib nende rakendamist, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist. Loomatauditõrjeks rakendatavate meetmete eesmärgiks on ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Loomataudi ennetamiseks on kehtestatud loomade pidamise veterinaarnõuded, bioohutusmeetmed, nõuded põllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste käitlemisel osalevate isikute tervisekontrollile ning loomapidaja kohustused taudide ennetamiseks. Loomatauditõrje seaduses on muuhulgas välja toodud ka loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutav regulatsioon, loomade kokkutoomisega seotud avaliku ürituse korraldamise veterinaarnõuded, loomade, loomsete saaduste ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete vedamise ja käitlemise veterinaarnõuded.

Veterinaarkorralduse seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused. Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

Looduskaitseseaduse eesmärkideks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Seaduses on sätestatud kaitstavad loodusobjektid, loodusobjektide kaitse alla võtmise kord, kaitse korraldamise kord, kaitsealad, hoiualad, ranna ja kalda kaitse, looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil, liikide kaitse ja kaitsekategooriad, samuti kivististe, mineraalide ja looduse üksikobjektide kaitse kord.

Jahiseadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele.

Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest.

- 1.2 Viited

Loomakaitseseadus
Loomatauditõrjeseadus
Veterinaarkorralduse seadus
Looduskaitseseadus
Jahiseadus
Kalapüügiseadus