lindude (edaspidi broilerid) pidamise, broilerite pidamiseks ettenähtud ruumi või ehitise, broilerite
nõuetekohase pidamise koolituse, suurima loomkoormuse ja selle ületamise ning broilerite pidamise
üle arvestuse pidamise kohta. Loomkoormus on ühes lindlas samaaegselt peetavate broilerite
eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta.

Alltoodud nõudeid ei kohaldata:
1) ettevõtte suhtes, kus peetakse vähem kui 500 broilerit;
2) ettevõtte suhtes, kus peetakse üksnes aretusbroilereid;
3) haudejaama suhtes;
4) ettevõtte suhtes, kus broilereid peetakse mahepõllumajanduslikult;
5) ettevõtte suhtes, kus peetakse broilereid komisjoni määruse (EMÜ) nr 1538/1991, millega
kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta)
üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 143, 07.06.1991, lk 11–22) lisa 4 punktides b, c, d või e
nimetatud viisil.

Broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolituskohustus ja loomapidaja juhendamiskohustus, broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolitus
Broilerite pidamisega vahetult tegelev isik peab olema läbinud broilerite nõuetekohase pidamise
koolituse. Loomapidaja juhendab ettevõttes broileritega vahetult kokku puutuvat isikut asjakohaste
loomapidamise nõuete täitmisel, kaasa arvatud hukkamismeetodite kasutamisel.

Broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolitus hõlmab:
1) broilerite kaitset käsitlevaid õigusakte;
2) broilerite füsioloogiat ja käitumist;
3) broilerite kohtlemise praktilisi aspekte, sealhulgas broilerite püüdmist, laadimist ja vedu;
4) broileritele esmaabi andmist ning broilerite hädatapmist;
5) ennetavaid bioohutusmeetmeid.

Broilerite tervise ja heaolu kontrollimine
Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Broilerite tervise kontrollimisel
tuleb tähelepanu pöörata linnu anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas liigile
omaseid käitumisharjumusi. Kõrvalekalde avastamise korral selgitatakse välja selle põhjus ning
võetakse meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Vigastatud või ilmse terviseprobleemiga
broilerid peavad saama asjakohast ravi või hukatakse viivitamata. Vajaduse korral kutsub
loomapidaja või broilerite pidamisega vahetult tegelev isik broilerile veterinaarabi saamiseks
viivitamata veterinaararsti. Broileritele on lubatud manustada ravimeid üksnes juhul, kui see on
vajalik nende tervise ja heaolu tagamiseks. Kui broilerikarja ülevaatamisel leitakse surnud broiler,
eemaldatakse ta viivitamata.

Broilerite pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed
Broilerite pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega broilerid kokku puutuvad,
peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole broileritele
kahjulik. Broilerite pidamise ruumi või ehitise osad ning vahendid ja seadmed, millega broilerid
kokku puutuvad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast broilerikarja lindlast
väljaviimist ning enne uue broilerikarja sissetoomist. Broilerikarja moodustavad broilerid, kes on
paigutatud ühte lindlasse ning seal pidevalt viibivad. Broilerite pidamise ruumi või ehitise põrand
peab olema kaetud sobiva kuiva pudeda materjaliga, mis võimaldab broileritel rahuldada oma
etoloogilisi vajadusi (edaspidi allapanu). Kogu broilerite kasutatavat ala kattev allapanu vahetatakse
välja iga kord pärast broilerikarja lindlast väljaviimist. Kasutatav ala on ala, millele broileritel on
pidev juurdepääs. Broilerite pidamise ruumis või ehitises tehakse vajaduse kohaselt näriliste tõrjet.
Broilerite pidamise ruumi või ehitise ventilatsiooni-, söötmis- ja muud seadmed peavad olema
projekteeritud, paigaldatud ja hooldatud nii, et need ei tekitaks ülemäärast müra.

Broilerite pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus,
suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta
linnu tervist. Valgustuse 24-tunnine tsükkel seatakse sisse seitsme päeva jooksul pärast broilerite
paigutamist lindlasse ning see võib lõppeda kolm päeva enne kavandatavat lindude tapmist.
Sealjuures peab pimedusperioodide kogupikkus olema vähemalt kuus tundi ning ühe katkematu
pimedusperioodi pikkus vähemalt neli tundi, välja arvatud vähendatud valgustustasemega perioodid.
Broilerite pidamise ruumis peab valgustugevus olema vähemalt 20 luksi linnu silmakõrguselt
mõõdetuna ning valgustatud peab olema vähemalt 80% kasutatavast alast. Valgustustugevust
võib ajutiselt vähendada vaid veterinaararsti ettekirjutusel. Broilerite pidamise ruumis peab olema
töökorras lisavalgusallikas. Broilerite pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat müra ega tohi
tekitada äkilist müra.

Broilerite pidamise ruumis või ehitises ei tohi olla teravaid nurki ega esemeid, mis võiksid linde
vigastada. Broilerite tervisele ja heaolule vajalikke automaatseid ja mehhaanilisi seadmed, mis
tagavad sobiva mikrokliima, kontrollitakse vähemalt üks kord päevas. Rikke avastamise korral
kõrvaldatakse see viivitamata. Kuni rikke kõrvaldamiseni võetakse asjakohased meetmed broilerite
tervise ja heaolu tagamiseks. Sundventilatsiooni kasutamise korral peab ruumis olema tagavara- ja
alarmsüsteem. Alarmsüsteemi kontrollitakse korrapäraselt. Broilerite pidamise ruum peab olema
varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, mille korrasolekut kontrollitakse korrapäraselt.
Broilerite pidamise ruumi või ehitise elektrijuhtmed ja -seadmed peavad olema töökorras ning
paigutatud lindude suhtes ohutult.

Broilerite jootmine ja söötmine ning selleks kasutatavad vahendid ja seadmed
Broileritele peab sööt olema saadaval vabalt või söögikordadena. Broilerite söötmise võib lõpetada
kõige varem 12 tundi enne lindude tapmist. Broilerid peavad saama oma eale ja kehakaalule
kohast ning broilerite füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta, mida vajaduse korral täiendatakse
mineraalainetega. Sööda koostise äkilist muutmist tuleb vältida. Broileritele peab olema tagatud

pidev ligipääs joogiveele. Broilerite söötmise ja jootmise vahendid ja seadmed tuleb hoida puhtana.
Väljaheited ei tohi sattuda sööda hulka ega joogivette. Vee sattumist allapanusse tuleb vältida.
Broilerite söötmiseks ja jootmiseks kasutatavate vahendite ja seadmete kõrgust reguleeritakse
vastavalt broilerite kasvamisele nii, et linnud saaksid neid vabalt kasutada. Broilerite söötmiseks ja
jootmiseks kasutatavaid vahendeid ja seadmeid kontrollitakse vähemalt üks kord päevas. Vahendis
või seadmes rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata. Kuni rikke kõrvaldamiseni
võetakse asjakohased meetmed broilerite tervise ja heaolu tagamiseks.

Broilerite pidamine loomkoormusega 33 ja rohkem kilogrammi ruutmeetri kohta
Broilereid võib pidada loomkoormusega 33–39 kilogrammi broilerite kasutatava ala ruutmeetri kohta
juhul, kui ettevõtte lindlas, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, tagatakse mikrokliimat
mõjutava tehnilise süsteemiga järgmist:
1) broilerite pea kõrguselt mõõdetuna on ammoniaagi kontsentratsioon ühes kuupmeetris lindla
õhus kuni 20 kuupsentimeetrit ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon ühes kuupmeetris lindla õhus kuni
3000 kuupsentimeetrit;
2) kui varjus mõõdetud välisõhu temperatuur on üle 30 °C, ei tohi siseõhu temperatuur lindlas
ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 °C võrra;
3) kui välisõhu temperatuur on alla 10 °C, võib 48 tunni keskmine suhteline õhuniiskus lindlas olla
kuni 70%.

Broilereid võib pidada loomkoormusega 39–42 kilogrammi broilerite kasutatava ala ruutmeetri kohta
juhul, kui:
1) ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) loomkoormuse suurendamise kavatsuse teate esitamise aastal ja sellele vahetult eelnenud aastal
ei ole Veterinaar- ja Toiduamet teinud loomapidajale ettekirjutust või tema suhtes ei ole jõustunud
süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest broilerite pidamisnõuete rikkumise kohta ettevõttes;
3) ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, vähemalt seitsmes üksteisele
vahetult järgnevas broilerikarjas on kumulatiivne päevane suremus alla 1% + 0,06 korrutatuna
broilerite tapavanusega päevades. Kumulatiivne päevane suremus on päevaste suremuste summa
broilerikarja pidamise aja kohta. Päevane suremus on lindlas sama päeva jooksul surnud broilerite
arv, sealhulgas nende broilerite arv, kes on erinevatel tervislikel põhjustel samal päeval hukatud,
jagatuna lindlas samal päeval peetavate broilerite arvuga ning korrutatuna 100-ga;
4) ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, punktis 2 sätestatud nõudele
mittevastavuse korral on loomapidaja piisav selgitus selle kohta, et kõrgema kumulatiivse päevase
suremuse on põhjustanud erakorraline olukord, või on näidanud, et mittevastavus on tekkinud
temast sõltumatutel põhjustel.

Loomapidaja peab loomkoormuse suurendamise kavatsuse kohta esitama Veterinaar- ja
Toiduametile kirjaliku teate vähemalt 15 päeva enne loomkoormuse suurendamist.

Loomkoormusega 33–42 kilogrammi ruutmeetri kohta peetava broilerikarja tapamajja saatmise
korral väljastavatesse saatedokumentidesse märgitakse andmed kõrgeima päevase suremuse,
loomapidaja arvutatud broilerite kumulatiivse päevase suremuse ning broilerite tõu või
broileritõugude ristandite kohta. Tapamajas registreeritakse eelnimetatud andmed ja tapamajja
jõudmisel surnult leitud broilerite arv. Kui broilerite kumulatiivne päevane suremus ning broilerite
tapajärgne kontroll jalapadjandite dermatiidi, parasitooside ja väärarendite suhtes annab põhjust
kahtlusteks, et broilerite heaolutase on langenud, teavitab tapamaja veterinaarjärelevalve ametnik
sellest loomapidajat ning Veterinaar- ja Toiduametit.
Broilerite heaolutaseme langemise korral selgitab loomapidaja viivitamata välja selle põhjuse ning
võtab meetmed tavapärase olukorra taastamiseks, koostades selleks Veterinaar- ja Toiduameti
nõudmisel asjakohase tegevuskava.

Arvestuse pidamine
Loomapidaja peab arvestust iga lindla kohta elektrooniliselt või paberkandjal. Arvestuses
kajastatakse vähemalt järgmised andmed:
1) broilerite heaolu eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
2) lindlasse toodud broilerite arv ja toomise kuupäev;
3) broilerite kasutatava ala suurus;
4) broilerite tõu nimi või andmed broileritetõugude ristandite kohta, kui need on teada;
5) broilerite tervise ja heaolu kontrollimise käigus surnult leitud ja tervislikel põhjustel hukatud
broilerite arv koos arvatava surma või hukkamise põhjusega;
6) broilerikarja jäänud broilerite arv pärast broilerite karjast väljaviimist.

Broilerite pidamise korral loomkoormusega 33 ja rohkem kilogrammi ruutmeetri kohta kajastatakse
arvestuses lisaks eelloetletud andmetele järgmised andmed:
1) ehitise asendiplaan koos broilerite kasutatava ala pindalaga;
2) ventilatsioonisüsteemi ning kütte- ja jahutussüsteemi olemasolu korral skeemid koos tehniliste
parameetritega;
3) söötmis-, jootmis-, häire- ja varusüsteemide skeemid;
4) põranda tüübi ja kasutatava allapanu kirjeldus;
5) ventilatsiooni- ja häireseadmete tehniliste kontrollide sagedus.

Eelnimetatud andmeid arvestuse pidamise kohta ajakohastatakse pidevalt ja säilitatakse ettevõttes
kolm aastat.