Karusloomade pidamine

Alltoodud nõuded jõustuvad 1.jaanuaril 2012 aastal

Käesolevaga on toodud nõuded liikidesse mink (Mustela vison), tuhkur (Mustela putorius), kährik (Nyctereutes procynoides), sinirebane (Alopex lagopus), hõbe- või punarebane (Vulpes vulpes), tšintšilja (Chinchilla chinchilla, Chinchilla brevicaudata, Chinchilla lanigera) ja nutria (Myocastor coypus) kuuluva looma (edaspidi karusloom), keda kasvatatakse naha saamise eesmärgil, pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.

Mingi ja kähriku puhul järgitakse lisaks alltoodud nõuetele ka «Looduskaitseseaduse» § 57 lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid – Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise kord (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13133930).

Karuslooma pidamisega vahetult tegelev isik ning karuslooma tervise ja heaolu kontrollimine
Karuslooma pidamisega vahetult tegeleval isikul peavad olema vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest, loomakaitsenõuetest ning kasutatavatest pidamis- ja tapmismeetoditest. Loomapidaja korraldab ettevõttes karusloomaga
vahetult kokku puutuva isiku instrueerimise.

Karuslooma tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt üks kord ööpäevas viisil, mis looma kõige vähem häirib. Eraldi kontrollitakse looma, kelle puhul leitakse see vajalik olevat üldülevaatuse käigus. Karuslooma tervise kontrollimisel pööratakse tähelepanu looma anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid käitumisharjumusi. Kõrvalekalde avastamise korral selgitatakse välja selle põhjus ning võetakse meetmeid tavapärase olukorra taastamiseks. Haigestunud või vigastatud karusloom peab saama asjakohast ravi. Loomale veterinaarabi saamiseks kutsub loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev isik viivitamata veterinaararsti. Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta selleks ettenähtud ruumi. Karusloomal lõigatakse vajaduse korral küüniseid. Küüniste lõikamise korral koheldakse looma viisil, mis põhjustab talle võimalikult vähe stressi, valu ja kannatusi. Karusloomale ei tohi manustada kasvustimulaatoreid ega karvkatte kvaliteeti parandavaid või talvekarva teket kiirendavaid preparaate.
Karuslooma tervise ja heaolu kontrollide ning loomade suremuse ja surma põhjuste kohta peetakse ettevõttes arvestust, mida säilitatakse kolm aastat.

Nõuded karuslooma kasvanduse kohta
Ehitise või  ehitiste kogumi koos territooriumiga, kus peetakse karusloomi (edaspidi  karusloomakasvandus), rajamise korral arvestatakse   valikul, et karusloomakasvandusse ei leviks väliskeskkonnast tugevat müra, vibratsiooni, õhusaastet ning muid häirivaid tegureid. Karusloomakasvandus on tarastatud ja seal on loomapidamine korraldatud moel, mis välistab looma põgenemise omal jõul või kõrvalise abiga. Juhul kui tšintšiljade kasvandus asub suletavate akende ja ustega ehitises, ei ole tarastus vajalik. Näriliste, metsloomade ja -lindude sattumist  karusloomakasvanduse territooriumile tuleb vältida.

Nülgimisruum peab asuma karuslooma pidamise kohast piisavalt kaugel, et vältida karuslooma pidamise kohas peetavale loomale stressi ja vaimsete kannatuste põhjustamist.

Karuslooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed
Karuslooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole looma tervisele kahjulik. Karuslooma pidamise ruumi või ehitise konstruktsioon peab välistama looma vigastumise ning pakkuma varju ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Loomale peab olema tagatud vari otsese päikesevalguse eest. Karusloomaga kokkupuutuv ruumi või ehitise osa ning vahend ja seade hoitakse iga päev puhas ning puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse vähemalt üks kord aastas. Karuslooma pidamise ruumis või ehitises peab loom saama liigiomaselt käituda, end puhastada, lamama heita, jäsemeid välja sirutada, tuhnida, närida jms. Puuri kõrgus peab võimaldama loomal tagajalgadele vaatlusasendisse tõusta, ronida ja hüpata. Karuslooma pidamise ruumis või ehitises peab olema närimisese, ronimisrada ja sobivat materjali loomale liigiomaseks tegevuseks. Karuslooma pidamise ruumis peab olema pesa või pesakast, mis võimaldab loomal varjuda inimese või teise looma eest. Pesakasti suurus peab võimaldama kõigil puuris viibivatel loomadel ühel ajal seal sees viibida. Pesa peab olema varustatud loomale sobiva pehme ja sooja materjaliga. Ventilatsiooni-, söötmis- ja muud seadmed peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja hooldatud nii, et need tekitaks võimalikult vähe müra. Äkilise ja pideva ülemäärase müra teket tuleb vältida. Karusloomade pidamise puuride paigutus peab võimaldama loomi hõlpsalt kontrollida. Puuri ava asukoht ja suurus peavad võimaldama karuslooma sealt takistusteta välja võtta ilma loomale valu, kannatusi ja vigastusi tekitamata. Puure ei tohi paigutada ülestikku selliselt, et väljaheited langeksid alumisse puuri, ega kõrvuti selliselt, et loomad saaksid üksteist vigastada. Puur peab asuma maast nii kõrgel, et läbi avadega põranda langevaid väljaheiteid oleks selle alt lihtne eemaldada. Väljaheiteid eemaldatakse vähemalt üks kord nädalas. Puuri põranda avadega osa peab sobima loomaliigile ja suurusele ning välistama looma jäsemete kinnijäämise, tagades samas väljaheidete äravoolu. Võrkpõrand peab moodustama jäiga ja tasase pinna.

Karuslooma pidamise ruumis või ehitises ei tohi olla teravaid nurki ega esemeid, mis võiksid looma vigastada. Karuslooma peab olema võimalik hädaolukorras ruumist kiiresti välja viia. Karuslooma pidamise ehitis peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Karuslooma pidamise ruumi või ehitise elektrijuhtmed ja -seadmed peavad olema loomadele ligipääsmatud, isoleeritud ja maandatud.

Karuslooma pidamise ruumis või ehitises peavad õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsima tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Sundventilatsiooni kasutamise korral tuleb süsteemi rikke korral tagada värske õhu juurdevool. Karuslooma ei tohi pidada alaliselt pimedas ega tugeva valguse käes. Valgel perioodil peab valgustugevus võimaldama karusloomal liigikaaslasi näha ja ära tunda. Sõnniku käitlemise ja ladustamise seadmed peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja kasutatavad selliselt, et karusloom ei puutuks kokku neist eralduva gaasiga kontsentratsioonis, mis kahjustab tema tervist.

Karuslooma pidamine
Karuslooma järglased võõrutatakse nii emaslooma kui noorloomade heaolu seisukohast sobivaimal ajal. Erandina võib noorlooma varem võõrutada juhul, kui see on vajalik emaslooma kaitseks või noorlooma valu või kannatuste vältimiseks. Võõrutatud karuslooma peetakse emast kaugemal ja soovitatavalt sama pesakonna loomadega koos. Noorlooma võib eraldada vahetult enne suguküpsuse saabumist. Kui karusloomakasvanduses esineb massilist suremust, enesevigastamist või käitumishäireid, tuleb loomapidamissüsteemi muuta. Juhul kui põgenenud karuslooma püüdmiseks kasutatakse karusloomakasvanduses eluspüügi lõksu, kontrollitakse seda vähemalt kaks korda päevas. Lõks ei tohi põhjustada loomale valu ega kannatusi. Karuslooma harjutatakse alates sündimisest inimese lähedusega. Looduses sündinud või loodusest püütud karuslooma ei tohi karusloomakasvanduses pidada. Elusalt karusloomalt on keelatud karvu kitkuda.

Nõuded mingi ja tuhkru pidamise kohta
Mingi ja tuhkru pidamise puuris peab lisaks pesale olema looma kohta ruumi vähemalt järgmiselt:

Pindala (m2)
Täiskasvanud loom                       0,255
Emasloom järglastega                  0,255
Kaks võõrutatud noorlooma     0,255

Juhul kui ühes puuris peetakse koos rohkem kui kahte noorlooma, siis lisandub eeltoodud puuri suurusele vähemalt 0,085 m2 iga järgneva looma kohta.

Mingi ja tuhkru puur peab olema vähemalt järgmiste mõõtmetega:
1) 70 cm pikk;
2) 30 cm lai;
3) 45 cm kõrge.

Mingi ja tuhkru järglase võib võõrutada alates kaheksandast elunädalast. Võõrutatud looma peetakse emast kaugemal ja soovitatavalt koos sama pesakonna loomadega. Noorlooma võib eraldada vahetult enne suguküpsuse saabumist. Mingi ja tuhkru pesakast peab olema varustatud sobiva sooja ja pehme materjaliga.

Nõuded sinirebase, hõberebase ja punarebase pidamise kohta
Järgnevalt toodud kaldkirjas ja sulgudes olevaid nõudeid määruse jõustumise ajal (01.01.2012) tegutseva loomapidaja suhtes kohaldatakse alates 01.01.2017
[Sinirebase, hõberebase ja punarebase (edaspidi rebane) pidamise puuris peab lisaks pesale olema looma kohta ruumi vähemalt järgmiselt:

Pindala (m2)
Täiskasvanud loom 0,8
Emasloom järglastega 2,0
Kaks võõrutatud noorlooma        1,2

Juhul kui ühes puuris peetakse koos rohkem kui kahte noorlooma, siis lisandub lõikes 1 sätestatud puuri suurusele vähemalt 0,5 m2 iga järgneva looma kohta. Rebase puur peab olema vähemalt 70 cm kõrge. Hõbe- ja punarebase pesakasti seinad peavad olema läbipaistmatud ja jäigad. Täiskasvanud rebasel peab olema võimalik pesakasti katusel istuda ja lamada või peab selleks olema paigaldatud eraldi platvorm].

Poegimispuuri pesakast peab koosnema põhiruumi sissepääsu varjavast eesruumist ning soojuskindla ja pehme materjaliga varustatud põhiruumist. Rebast ei tohi tavatingimustes tõsta kaelatangidega.

Nõuded tšintšilja pidamise kohta
Järgnevalt toodud kaldkirjas ja sulgudes olevaid nõudeid määruse jõustumise ajal (01.01.2012) tegutseva loomapidaja suhtes kohaldatakse alates 01.01.2022

[ Tšintšiljade pidamise puuris peab looma kohta olema ruumi vähemalt järgmiselt:
Pindala (m2)
Kaks täiskasvanud looma             0,4
Emasloom järglastega 0,4
Võõrutatud noorloom 0,2

(2) Juhul kui ühes puuris peetakse koos rohkem kui ühte noorlooma, siis lisandub lõikes 1 sätestatud puuri suurusele vähemalt 0,16 m2 iga järgneva looma kohta.
(3) Tšintšilja puur peab olema vähemalt järgmiste mõõtudega:
1) 60 cm pikk;
2) 50 cm lai;
3) 40 cm kõrge.].

Tšintšilja puur peab 25% ulatuses olema jäiga põrandaga. Tšintšiljasid peetakse erisooliste paaridena või rühmas. Erandina võib puuris üksikuna pidada teiste tšintšiljade suhtes agressiivselt käituvat looma. Tšintšilja peab saama iga päev liivas kümmelda.

Nõuded nutria pidamise kohta
Nutriate pidamise kohas peab lisaks nutriatele ettenähtud ujumiskohale olema looma kohta ruumi vähemalt järgmiselt:
Pindala (m2)
Täiskasvanud loom              1,0
Emasloom järglastega        2,0
Võõrutatud noorloom       0,5

Nutriate pidamise koha põrandast peab vähemalt 70% moodustama jäigapõhjaline jalutusala. Nutriaid peetakse rühmas. Nutriate pidamise koht peab olema varustatud kahekambrilise pesakastiga, millel on kaks väljapääsu ja kuhu kõik loomad korraga sisse mahuvad. Pesakastis peab olema sobivat allapanu. Nutriale peab olema tagatud ligipääs lõikes 1 nimetatud ujumiskohale.

Karuslooma söötmine ja jootmine
Karusloom peab saama oma liigile, eale ja kehakaalule kohast ning füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta, mida vajaduse korral täiendatakse mineraalainetega. Karusloomale peab olema tagatud pidev ligipääs joogiveele. Karuslooma söötmiseks ja jootmiseks kasutatav vahend või seade tuleb hoida puhtana. Väljaheited ei tohi sattuda sööda hulka ega joogivette.

Lae alla kui PDF