Kuningboa pidamine

Kuningboa
Inglise keeles: Colombian Boa, Boa Constrictor
Ladina keeles: Boa constrictor constructor

Kirjeldus

 

Kuningboad elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
Looduses eelistab kuningboa maapinda puudele. Neid on tihti leitud õõnsates palkides ja imetajate urgudes elamas. Looduses toitub kuningboa närilistest, leeguanidest, lindudest ja pärdikutest.
Kuningboa, on üks enim levinug lemmikloomana peetav madu.

Kuningboa on vähe agressiivne ja teda on lihtne käsitseda. Osades riikides peetakse kuningboad koduloomana, et piirata näriliste populatsiooni.

Kuningboa on primitiivne madu ja sarnaneb anatoomiliselt oma sisalikest esiisadele.
Kuningboa värvus varieerub hallikast kuni pruunikani ja kehal on 15 kuni 20 punakas pruuni ebaregulaarselt kandilist laiku. Kuningboa saba on kastani pruuni või lihtsalt pruuni värvi. Nad kasvavad maksimaalselt 3 m pikkuseks. Keskmiselt on nende pikkus kuni 2,1 m. Emased on 2,4m pikkused ja isased kuni 1,8 m.

Kuningboa eluiga ulatub 30 aastani.

Kuningboa populatsioon on järsult vähenenud, kuna neid tapetakse naha ja liha pärast.

Hoolitsemine

Lemmikuna pidades peaks kuningboal vivaariumis olema piisavalt pinda ronimiseks kui ka mööda maad liikumiseks. Nooremad boad ronivad tavaliselt rohkem kui vanemad aga alati leidub ka isendeid, kes armastavad hoolimata oma vanusest ronida.

Oksad peavad vivaariumis olema tugevad ja toekad, et madu ei saaks nende vahele kinni jääda. Üldiselt oleks parem vivaariumisse ehitada õrs, kus nad peesitada saaksid.
Terraarium täiskasvanud kuningboale peaks vähemalt 1,8 x 1,5m külgedega ja 1m kõrge olema. Noorloomade eluruumi puhul kehtib reegel, et terraariumi diagonaali pikkus võiks vastata mao pikkusele. Ka liiga suur terraarium võib olla noorele loomale mitte sobiv. Loom võib keelduda toidust ning ennast lausa surnuks näljutada. Seega terraariumi mõõdud peaks kasvama koos maoga. Põhja vooderduseks sobib peenike liiva, kruusa turba segu. Enamus kuningboasid niisutavad enda keha tihti, eriti kui neil on kestumise periood või kui nad hakkavad roojama, sest see lihtsustab neil mõlemat tegevust. Oma niisutamise harjumuse tõttu on neile vaja suhteliselt suurt vee anumat, mida ei saaks ümber ajada ja vett tuleb vahetada tihti ning siis ka ühtlasi anumat ennast puhastada.

Kuningboa vivaariumis peaks päevane õhutemperatuur olema 22 kuni 29 kraadi Celsiuse järgi ja peesitamise paigas võiks olla temperatuur 30 kuni 34 kraadi. Öösel peaks temperatuuri langetama 21 kuni 22 kraadini. Niiskus peaks terraariumis olema 70 kuni 80%. Päeva pikkus peaks olema 12 tundi.
 

Toitmine

 

Kuningboa toidu suurus sõltub looma suurusest. Sobiv toit on sama jäme, kui madu kõige jämedamast kohast. Toiduks sobivad närilised ning linnud. Maole söödetavad loomad peaksid olema eelnevalt surmatud, et välistada mao vigastamist toidu poolt.  Hästi sobivad ka külmutatud ning sulatatud ja soojendatud toiduloomad.

Noorloomi tuleks toita nädalas korra. Täiskasvanud loomale piisab korra kuus toidu andmisest.

Paljunemine

Looduses tavaliselt paljunevad kuningboad vihma perioodil. Vangistuses saabub suguküpsus umbes kolmandal eluaastal aga mida vanem emane isend, seda suurem tõenäosus on paljunemise õnnestumisel. Boa on munaspoegija ehk ta munad arenevad välja keha siseselt ning sünnivad pojad mitte munad. Üks emane boa suudab kanda tiinuse perioodil kuni 60 poega korraga. Pojad on 35 kuni 60 cm pikad ja kaaluvad umbes 65 kuni 85 grammi. Pojad söövad esimest korda alles peale oma esimest kestumist, mis peaks olema umbes 1 nädal peale sündi.

Kui on plaan oma madusid paaritada, siis oleks soovitav enne paaritamist, nii isast kui ka emast madu korralikult toita ning neid enne paaritumist eraldi hoida.

Kasulikke linke:

www.reptile.ee roomajate, kahepaiksete ja lülijalgsete huviliste foorum

Lae alla kui PDF