Lamba ja kitse pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud
teadmised looma anatoomiast, füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja
loomakaitsenõuetest ning asjakohased praktilised oskused.

Lamba ja kitse tervis ning tervise kontrollimine
Loomapidaja tagab siseruumis peetava lamba ja kitse tervise kontrollimise vähemalt üks kord
päevas. Eraldi kontrollitakse looma, kelle puhul leitakse see vajalik olevat üldülevaatuse käigus.
Väliaedikus või karjamaal olevat looma kontrollitakse selliste vaheaegadega, mis on piisavad
looma pikaajalise kannatuse vältimiseks. Lamba ja kitse tervise kontrollimisel tuleb tähelepanu
pöörata looma anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid
käitumisharjumusi. Lamba ja kitse sõrgu kontrollitakse korrapäraselt ja hooldatakse vajaduse korral.
Haigestunud või vigastatud lammas või kits peab saama vajalikku ravi. Loomale veterinaarabi
saamiseks kutsub loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev füüsiline isik viivitamata
veterinaararsti. Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades
ta eraldi ruumi, kus on kuiv allapanu.

Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed
Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed peavad olema sellisest materjalist,
mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele. Lamba ja
kitse pidamise ruumi või ehitist ning vahendeid ja seadmeid puhastatakse vastavalt vajadusele,
kuid vähemalt iga kord pärast loomarühma karjast väljaviimist. Lamba ja kitse pidamise ruumi
seadmed, aediku uks ja põrand peavad olema ehitatud nii, et oleks välistatud looma vigastumine.
Lamba ja kitse pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema võimalik näha teisi liigikaaslasi.
Kui majapidamises on rohkem kui üks lammas või kits, ei tohi looma pidada üksikult, välja arvatud
veterinaararsti ettekirjutusel seoses looma tervisliku seisundiga. Lamba ja kitse pidamise kohas peab
olema võimalik kasutada laadimisvahendit ja sõrgade hooldamise vahendit.

Lamba ja kitse tervisele ja heaolule vajalikku automaatset ja mehhaanilist seadet kontrollitakse
vähemalt üks kord päevas. Rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata või kui see on
võimatu, võetakse asjakohased meetmed looma tervise ja heaolu kaitseks. Võrgupingel töötav

elektriseade peab olema lambale ja kitsele kättesaamatu, korralikult isoleeritud, näriliste eest
kaitstud ja nõuetekohaselt maandatud.

Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et hädaolukorras oleks võimalik
loom kiiresti ehitisest välja viia. Loomapidaja koostab kava võimalikus ohuolukorras tegutsemiseks
ja tutvustab seda loomaga vahetult tegelevale füüsilisele isikule. Lamba ja kitse pidamise ruum või
ehitis peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, mille korrasolekut kontrollitakse
korrapäraselt.

Väliaediku piiretes ei tohi kasutada okastraati ega selliste avadega võrku, millesse lamba või kitse
pea võib kinni jääda (eelnimetatud nõue jõustub 01.09.2019). Lamba ja kitse lõastamise korral peab
lõastamisvahend olema varustatud vähemalt kahe pöörlaga.

Lamba ja kitse pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema ehitatud nii, et oleks tagatud
vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada
piisavas koguses kuiva allapanuga lamamisala, kuhu nad kõik korraga ära mahuksid. Laudpõranda
ja restpõranda ehitus peab välistama lamba ja kitse jalgade ja udarate vigastumise ning sõrgade
kinnijäämise. Põrandamaterjali laius restpõranda puhul peab olema vähemalt 80 mm ja vahe kuni 25
mm. Poegimisaedikus ja talle pidamise kohas ei tohi kasutada restpõrandat. Tall määruse tähenduses
on alla kuue kuu vanune lammas või kits. Poegimisaediku ja talle pidamise koha põrand peab olema
kaetud küllaldases koguses kuiva allapanuga.

Lamba ja kitse pidamise ruumi või ehitise õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus,
temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Lammast ega kitse ei
tohi pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB. Lammast ega kitse ei tohi pidada alaliselt
pimedas. Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku
valguse või kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00st
kuni kella 17.00ni. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse
korral kontrollida looma tervist. Sundventilatsiooni kasutamise korral peab ruumis olema asjakohane
varusüsteem, et tagada süsteemirikke korral piisav õhuvahetus looma tervise ja heaolu säilitamiseks,
ning riketest märkuandev häiresüsteem.

Lamba ja kitse pidamise ruum peab olema küllalt suur, et kõik loomad saaksid korraga takistamatult
maha heita, lamada ja üles tõusta ning piisavalt liikuda. Poegimisruumi pindala peab olema vähemalt
2 m2. Lamba ja kitse väliaediku suurus peab olema vähemalt 3 m2 looma kohta. Lammast ja kitse ei
tohi ruumis või ehitises pidada alaliselt lõas ega ühes ruumis suuremas kui 50 loomast koosnevas
rühmas. Loomapidaja võtab meetmeid, et kaitsta looma kiskja rünnaku eest.

Lamba pügamine
Lammast pügatakse vähemalt kord aastas. Lammast võib pügada isik, kellel on sellekohased
teadmised ja oskused.

Lammast tuleb pügada ettevaatlikult ja looma vigastusi vältides.

Pügamisel tekkinud haav desinfitseeritakse viivitamata. Vastpügatud lammast ei tohi ebasobivate
ilmastikuoludega pidada välitingimustes. Vajaduse korral fikseeritakse lammas pügamise ajaks
istuvasse või külili asendisse. Lammast ei tohi fikseerida selili asendisse. Lamba fikseerimise korral ei
tohi kasutada elektrilist uimastamisvahendit. Pügamiseks kasutatav seade ja vahend peavad olema
nõuetekohaselt hooldatud, puhtad ja heas kasutuskorras.

Kitse lüpsmine, Lamba ja kitse poegimine ning talle pidamine
Lüpsil olevat kitse lüpstakse vähemalt üks kord päevas ja vajaduse korral sagedamini.

Vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole
veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma
tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle rahulik ja vaikne keskkond. Vajaduse korral kasutatakse
lisasoojendust. Vastsündinud talle aedik peab olema kuiv ja tuuletõmbuseta. Väljas võib poegida ainult sellist tõugu lammas, kes on kohanenud karjamaal valitsevate keskkonna- ja ilmastikuoludega.

Lamba ja kitse karjatamine
Karjatamisperioodil tuleb lambale ja kitsele tagada pääs karjamaale või väliaedikusse. Karjamaale
viiv tee peab olema lambale turvaline ja sellise pinnakattega, mis ei määri looma. Karjatee äär peab
olema vaba takjatest ja ohakatest, et vältida villa saastumist. Väliaedik ja karjamaa peavad olema
looma tervisele ohutud. Teravad esemed tuleb eemaldada. Piirdeaed tuleb hoida korras. Elektritara
kasutamise korral peab see olema tootja poolt nõutavas töökorras, et välistada oht looma tervisele.
Elektripiitsa võib ajamisel kasutada vaid täiskasvanud mittetiine looma puhul. Välitingimustes
tuleb lammast ja kitse kaitsta halbade ilmastikutingimuste eest. Üleujutuse ohu korral viiakse loom
turvalisse piirkonda. Kui loomade ajamisel kasutatakse koera, tagab loomapidaja, et koer ei vigastaks
looma ega põhjustaks talle üleliigset stressi. Väliaedikus või karjamaal looma lõastamise korral peab
lõastamisvahendi pikkus olema vähemalt 3 meetrit.

Lamba ja kitse söötmine ja jootmine
Lambal ja kitsel peab olema saadaval kohane ja rahuldav sööt. Söödavalik peab olema tervislik
ja vastama looma vanusele ning sööta peab olema piisavas koguses. Emaslooma söödaratsiooni
muudetakse vastavalt tema füsioloogilisele seisundile. Lamba ja kitse pidamise ruumis peab
söötmiskoht olema paigaldatud nii, et see oleks kõigile loomadele kättesaadav ega kujutaks ohtu
looma tervisele. Loomal peab olema juurdepääs söödale selliste vaheaegadega, mis vastavad
tema füsioloogilistele vajadustele. Pidev ligipääs puhtale veele peab loomale olema tagatud alates
esimesest elunädalast. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et loomale
antava sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike. Vesi ei tohi jäätuda. Kui lambaid ja kitsi
ei söödeta vabalt, peavad kõik loomad pääsema sööma ühel ajal. Söötmiskohal tuleb arvestada
vähemalt 35 cm sõimepikkusega iga looma kohta ja vähemalt 45 cm sõimepikkusega tiine looma
kohta. Lamba ja kitse pidamise ruumis peab olema piisavalt puhta veega joogikohti. Jooginõu
või automaatjootja peab olema paigaldatud nii, et see oleks kõigile loomadele pidevalt vabalt
kättesaadav. Nippeljootja kasutamise korral peab olema vähemalt üks jootja 30 looma kohta.

Talle söötmine ja jootmine
Tall peab saama ternespiima hiljemalt nelja tunni möödudes sündimisest arvates. Talle kunstliku
söötmise korral tuleb loomale anda kahe esimese nädala jooksul vähemalt neli korda päevas piima
või piimaasendajat. Nädalavanusele tallele võib anda puhast vett, kahe nädala vanusele tallele võib
lisasöödana anda heina või muud kuivsööta. Nippeljootja kasutamise korral õpetatakse talle seda
kasutama. Tall võõrutatakse mitte varem kui 3-4 kuu vanuselt. Kui talle hakatakse pärast võõrutamist
söötma jõusöödaga, harjutatakse teda enne võõrutamist sellega.