Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 tähenduses loetakse vasikaks alla 6 kuu
vanust veist.

Vasika pidamisega vahetult tegelev isik
Vasika pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema tööks vajalikud teadmised vasika
anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.]

Vasikate pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed
Vasikate pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed, millega vasikas kokku puutub, peavad
olema sellisest materjalist, mis ei ole vasikale kahjulik ning on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav.
Vasikate pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus,
suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta
vasikate tervist. Kõik vasika tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed
tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui seadmes avastatakse rike, siis tuleb see
viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele meetmed vasika tervise ja
heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab olema nõuetekohane tagavara- ja
alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida.

Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et iga vasikas saab takistusteta maha
heita, lamada ja üles tõusta ning ennast puhastada. Vasikate pidamise ruum või ehitis, sulud,
vahendid ja seadmed tuleb puhastada ja desinfitseerida, et vältida ristsaastumist. Põrand peab olema
jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist.

Vasika puhkease peab olema mugav, puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool. Kõigile alla kahe
nädala vanustele vasikatele tuleb tagada sobiv allapanu.

Vasikat ei tohi pidada alaliselt pimedas. Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema loomuliku
valguse või kunstliku valgustusega piisavalt valgustatud. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud
vähemalt kella 9.00–17.00. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et
vajadusel kontrollida vasikate tervist.

Vasika väljas pidamine ning pidamine lõastatult ning suukorvi kasutamine
Vasikat ei tohi pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetav vasikas, keda võib lõastada
korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete
menetluste läbiviimise ajaks. Lõastamisvahend ei tohi põhjustada vasika vigastumist ega lämbumist.
Lõõg peab võimaldama vasikal ilma raskusteta maha heita, lamada ja üles tõusta ning ennast
puhastada. Lõastamisvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida.

Vasikal ei tohi kasutada suukorvi.

Vasikate tervise kontrollimine
Loomapidaja peab kontrollima siseruumides peetava vasika tervist vähemalt 2 korda päevas ja
välistingimustes peetava vasika tervist vähemalt 1 kord päevas. Iga haigestunud või vigastatud
vasikas peab saama vajalikku ravi. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda
veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud vasikas eraldada teistest loomadest ruumi, kus
on kuiv allapanu.

Vasikate pidamine rühmana ühissulus ja eraldatuna üksiksulus
Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 1,5 m2 vaba
põrandapinda iga alla 150 kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga
150 kuni 220 kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle 220
kilogrammise vasika kohta.

Vasika üksiksulu laius peab olema vähemalt võrdne vasika turjakõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne
1,1 kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni. Vasikat ei tohi pidada üksiksulus,
kui ta on üle 8 nädala vanune, välja arvatud veterinaararsti ettekirjutusel seoses looma tervisliku seisundiga. Vasika üksiksulul, välja arvatud haigete loomade eraldamiseks kasutatavad sulud, ei tohi
olla umbseid vaheseinu. Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja
tunda.

Eelnimetatud nõudeid ühissulus ja üksiksulus pidamisele ei kohaldata vasikate pidamisele
majapidamistes, kus on vähem kui 6 vasikat või juhul, kui vasikat peetakse teda imetava lehma
juures.

Vasikate söötmisele ja jootmisele esitatavad nõuded
Vasika jaoks peab olema saadaval tema eale ja kehakaalule kohane ning füüsilisi tarbeid rahuldav
sööt. Sööt peab sisaldama piisavas koguses rauda, et vasika vere keskmine hemoglobiinisisaldus
püsiks 4,5 mmol/l tasemel. Üle 2 nädala vanusele vasikale tuleb anda kiudaineid sisaldavat sööta, 8–
20 nädala vanuse vasika söödas suurendatakse kiudainete kogust 50 grammist 250 grammini päevas.

Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt
ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt. Söötmise
ja jootmise vahendid peavad olema sellised, et vasikatele antava sööda ja vee saastumise risk oleks
võimalikult väike. Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige vasika jaoks peab olema puhas
joogivesi kogu aeg saadaval.

Üle kahe nädala vanused vasikad peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. Vasikas peab
saama ternespiima võimalikult kiiresti sündimise järel, vähemalt esimese kuue elutunni jooksul. Juhul
kui kasutatakse ternespiima, mis pärineb teisest ettevõttest, kus tegeletakse loomapidamisega, tuleb
ternespiim võimaliku nakkusohu vältimiseks asjakohaselt töödelda.