Veiste pidamine
Veise pidamisega vahetult tegelev isik
Veise pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud teadmised looma
anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest, loomakaitsenõuetest ning
asjakohased praktilised oskused. Veis põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78
tähenduses on piima, liha ja muude loomsete saaduste saamise või muul eesmärgil peetav üle kuue
kuu vanune liiki Bos Taurus kuuluv loom.
Veise tervis ja tervise kontrollimine
Loomapidaja tagab siseruumis peetava veise tervise kontrollimise vähemalt üks kord päevas. Eraldi
kontrollitakse looma, kelle puhul leitakse see vajalik olevat üldülevaatuse käigus. Väliaedikus või
karjamaal olevat looma kontrollitakse selliste vaheaegadega, mis on piisavad looma pikaajalise
kannatuse vältimiseks. Veise tervise kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata looma anatoomilistele
ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid käitumisharjumusi.
Veise sõrgu kontrollitakse mitte harvemini kui kuue kuu tagant ja hooldatakse vajaduse korral.
Haigestunud või vigastatud veis peab saama asjakohast ravi. Loomale veterinaarabi saamiseks
kutsub loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev füüsiline isik viivitamata veterinaararsti.
Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi,
kus on kuiv allapanu.
Veise saba ei tohi püsivalt üles siduda.
Veise pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, ruumi või ehitise ning vahendite ja seadmete ohutus
Veise pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed peavad olema sellisest materjalist, mida
on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele. Veise pidamise ruumi
seadmed, uksed ja vahekäigud peavad olema ehitatud nii, et oleks välistatud looma vigastumine.
Veise pidamise kohas peab olema piisavalt ruumi, et loomal oleks võimalik takistamatult süüa, juua,
maha heita, lamada ja üles tõusta ning jäsemeid välja sirutada. Veise pidamise ruum või ehitis peab
olema ehitatud nii, et looma oleks võimalik põhjalikult kontrollida. Veise pidamise ruum või ehitis
puhastatakse põhjalikult ja vajaduse korral desinfitseeritakse pärast loomade väljaviimist ja enne uute loomade sissetoomist.
Veise tervisele ja heaolule vajalikku automaatset ja mehhaanilist seadet kontrollitakse vähemalt üks
kord päevas. Rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata või kui see on võimatu, võetakse
asjakohased meetmed looma tervise ja heaolu kaitseks.
Veise pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et hädaolukorras oleks võimalik loom kiiresti
ruumist välja viia. Veise pidamise ruum peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega,
mille korrasolekut kontrollitakse korrapäraselt. Veise pidamise ruumi või ehitise elektrijuhtmed
ja -seadmed peavad olema töökorras ning paigutatud loomale ohutult. Veise pidamise ruumis
või ehitises või sellest väljaspool peavad sõnnikuladustamise ja käitlemise seadmed ja vahendid
olema projekteeritud ja hooldatud nii, et loom ei puutuks gaasidega kokku kontsentratsioonis, mis
kahjustab tema tervist.
Veise pidamise ruumi või ehitise põrand ning mikrokliima
Veise pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate
väljaheidete äravool, eemaldamine või nende imendumine allapanusse. Põranda konstruktsioon
ja materjal ei tohi kahjustada looma sõrgu. Restpõranda ehitus peab välistama veise jäsemete
vigastumise ning sõrgade kinnijäämise. Põrandamaterjali laius restpõranda puhul peab olema
vähemalt 110 mm ja avade laius kuni 35 mm. Veist ei tohi pidada üleni restpõrandaga alal. Loomal
peab olema ligipääs allapanuga kaetud lamamisalale. Veise pidamise ruumi või ehitise põrand ei tohi
olla libe.
Veise pidamise ruumi või ehitise õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus,
temperatuur, tolmu- ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Veist ei tohi
pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB. Veist ei tohi pidada alaliselt pimedas. Veise
pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku
valgustusega igapäevaselt vähemalt kella 9.00st kuni kella 17.00ni. Lisaks peab olema võimalus
kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse korral kontrollida looma heaolu ja tervist.
Sundventilatsiooni kasutamise korral tuleb tagada asjakohane varusüsteem, et tagada piisav
õhuvahetus veise tervise ja heaolu säilitamiseks süsteemirikke korral, ning riketest märkuandev
häiresüsteem.
Elektrilise vahendi kasutamine
Elektrilist uimastamisvahendit ei ole lubatud kasutada looma liikumise piiramiseks või liikuma
sundimiseks. Elektripiitsa on lubatud kasutada ainult üle 12 kuu vanuse veise puhul, kes keeldub
liikumast, kui loomale on tagatud edasi liikumiseks piisav ruum ja antud selleks piisav aeg.
Elektripiitsa kasutamine veise suhtes on looma tiinuse viimasel kolmandikul keelatud. Veisele
tekitatava elektrilöögi kestus ei tohi olla pikem kui 1 sekund. Kui loom ühekordsele elektrilöögile
ei reageeri, siis seda korrata ei tohi. Elektripiitsa on lubatud kasutada vaid looma reiepiirkonna
suurematele lihastele.
Veise lõaspidamine
Veise lõastamiseks kasutatav lõõg peab võimaldama veisel ilma raskusteta süüa, juua, maha heita,
lamada, üles tõusta ja jäsemeid välja sirutada. Lõastamisvahend ei tohi olla poov ega kahjustada
looma muul viisil. Lõastamisvahendit kontrollitakse korrapäraselt. Lõas peetavat veist puhastatakse
korrapäraselt.
Järgmine kaldkirjas toodud nõue jõustub 01.09.2019 – Aasta ringi lõaspeetavale veisele peab olema
tagatud korrapärane juurdepääs õues asuvale jalutusväljakule.
Veise ase peab olema piisavalt pikk ja lai, et loom saaks tasasel pinnal vabalt seista ja lamada, püsti
tõusta ja lamama heita.
Veiste pidamine rühmas
Rühmas veise pidamise korral peab põrandapinda olema looma kohta vähemalt järgmiselt:
Veiserühmade ühendamist tuleb võimaluse korral vältida. Agressiivne loom eraldatakse rühmast.
Veise vabapidamine
Veise vabapidamise korral peab lamamisala looma kohta olema vähemalt järgmine:
Aretusveise pidamine
Järgmine kaldkirjas toodud nõue jõustub 01.09.2019 – Täiskasvanud sugupulli aediku suurus peab
olema vähemalt 16 m2. Üle 1000 kilogrammi kaaluva sugupulli puhul peab aediku suurus olema 1
m2 iga 60 kg kohta. Sugupull on üle kuue kuu vanune aretuse eesmärgil peetav isane veis.
Sugupulli aedik peab asetsema nii, et loomal oleks võimalik näha ja kuulda ümbruses toimuvat.
Sugupull peab saama piisavalt liikuda. Paaritusala peab olema ehitatud ja sisustatud nii, et oleks
välistatud looma vigastumine. Aretuskarja pidamise kohas peab olema poegimisaedik.
Nuumpulli pidamine
Nuumpullide rühmas tohib olla kuni 20 looma. Üksikut looma ei tohi viia väljakujunenud rühma.
Nuumpull selle määruse tähenduses on liha tootmise eesmärgil peetav üle kuue kuu vanune isane
veis. Rühmana peetavatele nuumpullidele peab olema eraldatud ruumi vähemalt 3 m2 looma kohta
ning lisaks 0,5 m2 iga 100 kg eluskaalu kohta kui looma kehakaal ületab 500 kg.
Veise poegimine
Veise ase kaetakse enne poegimist kuiva lisaallapanuga. Vahetult enne ja pärast poegimist ning
poegimise ajal tuleb veise tervisele ja heaolule pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu ning
tagada talle rahulik ja vaikne keskkond. Poeginud loomal peab võimaldama vasikat lakkuda, kui
veterinaararst ei ole määranud teisiti. Poegimisabi tohib anda vaid käsitsi kasutatavat vahendit
kasutades. Kui see ei õnnestu, võetakse ühendust veterinaararstiga.
Lehma lüpsmine
Lüpsil olevat lehma, välja arvatud laktatsiooni lõpetav lehm, lüpstakse vähemalt kaks korda päevas.
Veise karjatamine
Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud. Karjamaale viiv tee peab olema veisele
turvaline. Elektritara kasutamise korral peab see olema tootja poolt nõutavas töökorras, et välistada
oht looma tervisele. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta
või mitte lasta teda karjamaale. Kui veiste ajamisel kasutatakse koera, tagab loomapidaja, et koer ei
vigastaks looma ega põhjustaks talle üleliigset stressi.
Veise söötmine ja jootmine
Veisel peab olema vaba juurdepääs puhtale veele. Veis peab iga päev saama eale kohases koguses
koresööta. Rühmas veiste pidamise korral peab söödasõim olema paigutatud nii, et kõik loomad
pääseksid takistamatult sööma. Söötmiskohal tuleb täiskasvanud looma kohta arvestada vähemalt
60 cm sõimepikkusega. Vajaduse korral antakse veisele mineraalset lisasööta. Söötmise ja jootmise
vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et veisele antava sööda ja vee saastumise oht oleks
võimalikult väike. Vesi ei tohi jäätuda. Automaatne arvutipõhine söötmissüsteem peab võimaldama
saada loomade söödakasutuse kohta vähemalt sama palju teavet, kui on võimalik saada käsitsi
söötmisel.