Viirpapagoi pidamine

Viirpapagoi

Inglise keeles – Budgerigar

Ladina keeles- Melopsittacus undulatus

Tutvustus

Viirpapagoid elavad looduses Austraalia mandriosas väiksemate parvedena. Vastavalt aastaaegadele rändavad nad suurte parvedena paikkondadesse, kus leidub piisavalt sööki. Põua perioodil leidub viirpapagoisid ka rannikul.

Suuruselt on viirpapagoi ca 18 cm pikkune lind. Nende eluiga võib puuritingimustes olla 10-15 aastat, kuid vanim lind on elanud isegi 29 aastaseks. Pikema eluea tagab puuritingimustes kvaliteetne sööt, värske vesi, stressivaba elu ja võimalus puuriväliselt lennata. Lendamine hoiab linnu südame ja lihased toonuses ning annab linnule tegevust, pakub suuremat suhtlemisvõimalust omanikuga ja maandab stressi.

Looduslik värvus on viirpapagoidel roheline, kollase näo ja tumesiniste sabasulgedega. Kuna neid papagoisid on aga väga pikalt ka vangistuses peetud, on neist aretatud tuhandeid erinevaid värvikombinatsioone lumivalgetest, siniste,kollaste ja tumelillani.

Hoolitsus

Ühe viirpapagoi pidamisel peaks puuri minimaalsed mõõtmed olema 45X70cm ja kõrgus vähemalt 60cm. Kuna viirpapagoid on parvelinnud, soovitatakse neid  pidada mitmekesi. Sel juhul peaks iga lisanduva linnu kohta puuri pindala suurenema 0,04m2 võrra. Viirpapagoidel saab edukalt koos pidada puuris mitut isast lindu. Kahte emast samasse puuri ei soovitata, kuna need on agressiivsemad ja kaklused on garanteeritud.  Viirpapagoidel on emased need, kes valivad kaaslase, pesakoha ja kaklevad oma paarilise eest. Puuris peaks olema vähemalt kolm erineva jämedusega lehtpuust õrt, millel linnud istuda saaks ning mõned mänguasjad, mida on soovitav  vahetada, et pakkuda linnule vaheldust. Lehtpuu okste lisamine puuri hoiab linnul nii nokorra, kui ka jalad kas. Võib kasutada nii õrrena, kui ka lihtsalt närimiseks. Parim oleks õunapuu oks. Ei sobi okaspuu oksad. Puuriseinad ei tohiks olla püstistest varbadest, see ei paku linnu jalale piisavalt tuge ja kindlasti ei tohiks linde pidada ümmarguses puuris. Puuri paigutamisel ruumi peab arvestama, et see ei satuks tõmbetuule kätte ning vältida tuleb ka elukohana kööki, sealsete toidulõhnade tõttu. Puuri üks sein peab asetsema vastu seina, et pakkuda linnule turvatunnet. Puuri kõrgus maast ei ole oluline, kuid kui peres on kass, tuleks vaadata, et ta ei pääseks puuri peale või ei saaks puuri maha ajada . Kindlasti ei tohiks linnuga ühes ruumis suitsetada aga kasutada muid teravalõhnalisi aineid nagu juukselakk ja deodorant.

Toiduks sobib viirpapagoidele spetsiaalne viirpapagoide toidusegu erinevatest seemnetest, värsked, puhtas kohas kasvanud lehed (võilill, vesihein, ristik) ning puu -ja köögiviljad, lehtsalat. Ei tohi anda tsitruselisi, ettevaatust kapsa ja õuntega(gaasid). Söötma peab linde kord päevas, arvestades umbes 2 teelusikatäit terasid linnu kohta. Sulgede vahetuse aeg võib joogiveele lisada spetsiaalseid  vitamiine, kuna sulgimine on linnule väga energiamahukas ja lind vajab lisaaineid sulgede moodustamiseks.

Kindlasti peab lindudele olema kättesaadav ka puhas joogivesi, mida vahetada iga päev või ülepäeva (vitamiinilisandiga vett kindlasti iga päev ) ning kaltsiumi saamiseks seepialuu ning muude mineraalide allikana mineraalkivi.

Kuna lindudel ei ole hambaid, on seedimiseks ääretult vajalik lemmikloomapoodides müüdav puguliiv. Lind sööb seda vastavalt vajadusele ja korjab spetsiaalsesse lihasmakku, kus ta selle abil seemneid peenestab.

Viirpapagoi laul on meloodiline sidin ja seotud sellega, et linnud märgistavad oma territooriumi lauluga. Mõni isend on väga vaikne, kuid teine jällegi lärmakas. Kui linde on rohkem kui 3 siis võivad nad olla väga lärmakad. Kui kõik korraga laulma peaksid hakkama siis võib see inimese taluvuspiire ületada. Puuri põhja tuleb puhastada vastavalt vajadusele umbes kord nädalas ja põhja pannakse, kas spetsiaalset puuripõhjaliiva, liivapaberit, valge paberi või lehtpuu graanulid.

linnud majapidamises, tähendab palju tolmu -seega ka allergiaid. Inimesed, kellel on astma või allergia, peaksid kaaluma, kas tasub linde võtta, või mitte.

Paljunemine

Viirpapagoisid ei soovitata paljundada enne aastaseks saamist ja mitte hiljem kui 5 aastaselt. Looduses võib neil olla aastas isegi kuni 3 pesakonda. Kodustes tingimustes  kindlasti nii palju järglasi ei soovitata lasta saada, sest iga pesitsemine on lindude jaoks väga kurnav ja iga lemmiklinnu omanik soovib ju, et lind rõõmustaks teda veel pikki aastaid.

Iga lemmiklind võib saada järglasi, kuid ei pea saama. Linnu seisukohalt selleks vajadust ei ole. Kui on siiski näha, et linnud soovivad pesitseda, tuleb osta lemmikloomapoest linnu suurusele vastav pesakast.  Mune munetakse 5-6 keskmiselt, kuid võib olla ka 10 . Emalind asub hauduma aga juba pärast teise muna munemist. Haudumine võtab aega 18-23 päeva. Siis hakkavad kooruma vaid 2g kaaluvad paljad ja pimedad tibud. Esimesed päevad toidab emalind poegi spetsiaalse nn. pugupiimaga. Isalind hakkab poegi toitma alles nädala möödudes. Pesitsemise ajal tuleb lindudele antavat toidukogust suurendada ja anda lisaks hakitud keedetud muna või munapulbrit.  Pojad saavad lennuvõimelisteks ning lahkuvad pesakastist umbes kuu vanustena. Alates 40-45 päevastest, kui nad on vähemalt 3 päeva ise söönud, võib nad vanematest eraldada.

Kasulikke linke

www.papagoimaja.forum.co.ee – linnupidajate foorum

www.papagoi.ee – infoleht papagoidest

www.pisi.ee – pisiloomade netipesa

Lae alla kui PDF