Broilerite pidamine

Broilerite pidamine

Lindude (edaspidi broilerid) pidamise, broilerite pidamiseks ettenähtud ruumi või ehitise, broilerite nõuetekohase pidamise koolituse, suurima loomkoormuse ja selle ületamise ning broilerite pidamise üle arvestuse pidamise kohta. Loomkoormus on ühes lindlas samaaegselt peetavate broilerite eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta.

Alltoodud nõudeid ei kohaldata:

1. ettevõtte suhtes, kus peetakse vähem kui 500 broilerit;
2. ettevõtte suhtes, kus peetakse üksnes aretusbroilereid;
3. haudejaama suhtes;
4. ettevõtte suhtes, kus broilereid peetakse mahepõllumajanduslikult;
5. ettevõtte suhtes, kus peetakse broilereid komisjoni määruse (EMÜ) nr 1538/1991, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 143, 07.06.1991, lk 11–22) lisa 4 punktides b, c, d või e nimetatud viisil.

Broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolituskohustus ja loomapidaja juhendamiskohustus, broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolitus

Broilerite pidamisega vahetult tegelev isik peab olema läbinud broilerite nõuetekohase pidamise koolituse. Loomapidaja juhendab ettevõttes broileritega vahetult kokku puutuvat isikut asjakohaste loomapidamise nõuete täitmisel, kaasa arvatud hukkamismeetodite kasutamisel.

Broilerite pidamisega vahetult tegeleva isiku koolitus hõlmab:

1. broilerite kaitset käsitlevaid õigusakte;
2. broilerite füsioloogiat ja käitumist;
3. broilerite kohtlemise praktilisi aspekte, sealhulgas broilerite püüdmist, laadimist ja vedu;
4. broileritele esmaabi andmist ning broilerite hädatapmist;
5. ennetavaid bioohutusmeetmeid.

Broilerite tervise ja heaolu kontrollimine

Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Broilerite tervise kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata linnu anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas liigile omaseid käitumisharjumusi. Kõrvalekalde avastamise korral selgitatakse välja selle põhjus ning võetakse meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Vigastatud või ilmse terviseprobleemiga broilerid peavad saama asjakohast ravi või hukatakse viivitamata. Vajaduse korral kutsub loomapidaja või broilerite pidamisega vahetult tegelev isik broilerile veterinaarabi saamiseks viivitamata veterinaararsti. Broileritele on lubatud manustada ravimeid üksnes juhul, kui see on vajalik nende tervise ja heaolu tagamiseks. Kui broilerikarja ülevaatamisel leitakse surnud broiler,eemaldatakse ta viivitamata.

Broilerite pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed

Broilerite pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega broilerid kokku puutuvad, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole broileritele kahjulik. Broilerite pidamise ruumi või ehitise osad ning vahendid ja seadmed, millega broilerid kokku puutuvad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast broilerikarja lindlast väljaviimist ning enne uue broilerikarja sissetoomist. Broilerikarja moodustavad broilerid, kes on paigutatud ühte lindlasse ning seal pidevalt viibivad. Broilerite pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud sobiva kuiva pudeda materjaliga, mis võimaldab broileritel rahuldada oma etoloogilisi vajadusi (edaspidi allapanu). Kogu broilerite kasutatavat ala kattev allapanu vahetatakse välja iga kord pärast broilerikarja lindlast väljaviimist. Kasutatav ala on ala, millele broileritel on pidev juurdepääs. Broilerite pidamise ruumis või ehitises tehakse vajaduse kohaselt näriliste tõrjet. Broilerite pidamise ruumi või ehitise ventilatsiooni-, söötmis- ja muud seadmed peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja hooldatud nii, et need ei tekitaks ülemäärast müra.

Broilerite pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta linnu tervist. Valgustuse 24-tunnine tsükkel seatakse sisse seitsme päeva jooksul pärast broilerite paigutamist lindlasse ning see võib lõppeda kolm päeva enne kavandatavat lindude tapmist. Sealjuures peab pimedusperioodide kogupikkus olema vähemalt kuus tundi ning ühe katkematu pimedusperioodi pikkus vähemalt neli tundi, välja arvatud vähendatud valgustustasemega perioodid. Broilerite pidamise ruumis peab valgustugevus olema vähemalt 20 luksi linnu silmakõrguselt mõõdetuna ning valgustatud peab olema vähemalt 80% kasutatavast alast. Valgustustugevust võib ajutiselt vähendada vaid veterinaararsti ettekirjutusel. Broilerite pidamise ruumis peab olema töökorras lisavalgusallikas. Broilerite pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat müra ega tohi
tekitada äkilist müra.

Broilerite pidamise ruumis või ehitises ei tohi olla teravaid nurki ega esemeid, mis võiksid linde vigastada. Broilerite tervisele ja heaolule vajalikke automaatseid ja mehhaanilisi seadmed, mis tagavad sobiva mikrokliima, kontrollitakse vähemalt üks kord päevas. Rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata. Kuni rikke kõrvaldamiseni võetakse asjakohased meetmed broilerite tervise ja heaolu tagamiseks. Sundventilatsiooni kasutamise korral peab ruumis olema tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi kontrollitakse korrapäraselt. Broilerite pidamise ruum peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, mille korrasolekut kontrollitakse korrapäraselt. Broilerite pidamise ruumi või ehitise elektrijuhtmed ja -seadmed peavad olema töökorras ning paigutatud lindude suhtes ohutult.

Broilerite jootmine ja söötmine ning selleks kasutatavad vahendid ja seadmed

Broileritele peab sööt olema saadaval vabalt või söögikordadena. Broilerite söötmise võib lõpetada kõige varem 12 tundi enne lindude tapmist. Broilerid peavad saama oma eale ja kehakaalule kohast ning broilerite füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta, mida vajaduse korral täiendatakse
mineraalainetega. Sööda koostise äkilist muutmist tuleb vältida. Broileritele peab olema tagatud pidev ligipääs joogiveele. Broilerite söötmise ja jootmise vahendid ja seadmed tuleb hoida puhtana. Väljaheited ei tohi sattuda sööda hulka ega joogivette. Vee sattumist allapanusse tuleb vältida. Broilerite söötmiseks ja jootmiseks kasutatavate vahendite ja seadmete kõrgust reguleeritakse vastavalt broilerite kasvamisele nii, et linnud saaksid neid vabalt kasutada. Broilerite söötmiseks ja jootmiseks kasutatavaid vahendeid ja seadmeid kontrollitakse vähemalt üks kord päevas. Vahendis või seadmes rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata. Kuni rikke kõrvaldamiseni võetakse asjakohased meetmed broilerite tervise ja heaolu tagamiseks.

Broilerite pidamine loomkoormusega 33 ja rohkem kilogrammi ruutmeetri kohta

Broilereid võib pidada loomkoormusega 33–39 kilogrammi broilerite kasutatava ala ruutmeetri kohta juhul, kui ettevõtte lindlas, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, tagatakse mikrokliimat mõjutava tehnilise süsteemiga järgmist:

1. broilerite pea kõrguselt mõõdetuna on ammoniaagi kontsentratsioon ühes kuupmeetris lindla õhus kuni 20 kuupsentimeetrit ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon ühes kuupmeetris lindla õhus kuni 3000 kuupsentimeetrit;
2. kui varjus mõõdetud välisõhu temperatuur on üle 30 °C, ei tohi siseõhu temperatuur lindlas ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 °C võrra;
3. kui välisõhu temperatuur on alla 10 °C, võib 48 tunni keskmine suhteline õhuniiskus lindlas olla kuni 70%.

Broilereid võib pidada loomkoormusega 39–42 kilogrammi broilerite kasutatava ala ruutmeetri kohta juhul, kui:

1. ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2. loomkoormuse suurendamise kavatsuse teate esitamise aastal ja sellele vahetult eelnenud aastal ei ole Põllumajandus- ja Toiduamet teinud loomapidajale ettekirjutust või tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest broilerite pidamisnõuete rikkumise kohta ettevõttes;
3. ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, vähemalt seitsmes üksteisele vahetult järgnevas broilerikarjas on kumulatiivne päevane suremus alla 1% + 0,06 korrutatuna broilerite tapavanusega päevades. Kumulatiivne päevane suremus on päevaste suremuste summa broilerikarja pidamise aja kohta. Päevane suremus on lindlas sama päeva jooksul surnud broilerite arv, sealhulgas nende broilerite arv, kes on erinevatel tervislikel põhjustel samal päeval hukatud, jagatuna lindlas samal päeval peetavate broilerite arvuga ning korrutatuna 100-ga;
4. ettevõtte lindla, kus kavatsetakse loomkoormust suurendada, punktis 2 sätestatud nõudele mittevastavuse korral on loomapidaja piisav selgitus selle kohta, et kõrgema kumulatiivse päevase suremuse on põhjustanud erakorraline olukord, või on näidanud, et mittevastavus on tekkinud temast sõltumatutel põhjustel.

Loomapidaja peab loomkoormuse suurendamise kavatsuse kohta esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku teate vähemalt 15 päeva enne loomkoormuse suurendamist.

Loomkoormusega 33–42 kilogrammi ruutmeetri kohta peetava broilerikarja tapamajja saatmise korral väljastavatesse saatedokumentidesse märgitakse andmed kõrgeima päevase suremuse, loomapidaja arvutatud broilerite kumulatiivse päevase suremuse ning broilerite tõu või
broileritõugude ristandite kohta. Tapamajas registreeritakse eelnimetatud andmed ja tapamajja jõudmisel surnult leitud broilerite arv. Kui broilerite kumulatiivne päevane suremus ning broilerite tapajärgne kontroll jalapadjandite dermatiidi, parasitooside ja väärarendite suhtes annab põhjust kahtlusteks, et broilerite heaolutase on langenud, teavitab tapamaja veterinaarjärelevalve ametnik sellest loomapidajat ning Põllumajandus- ja Toiduametit. Broilerite heaolutaseme langemise korral selgitab loomapidaja viivitamata välja selle põhjuse ning võtab meetmed tavapärase olukorra taastamiseks, koostades selleks Veterinaar- ja Toiduameti nõudmisel asjakohase tegevuskava.

Arvestuse pidamine

Loomapidaja peab arvestust iga lindla kohta elektrooniliselt või paberkandjal. Arvestuses kajastatakse vähemalt järgmised andmed:

1. broilerite heaolu eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
2. lindlasse toodud broilerite arv ja toomise kuupäev;
3. broilerite kasutatava ala suurus;
4. broilerite tõu nimi või andmed broileritetõugude ristandite kohta, kui need on teada;
5. broilerite tervise ja heaolu kontrollimise käigus surnult leitud ja tervislikel põhjustel hukatud broilerite arv koos arvatava surma või hukkamise põhjusega;
6. broilerikarja jäänud broilerite arv pärast broilerite karjast väljaviimist.

Broilerite pidamise korral loomkoormusega 33 ja rohkem kilogrammi ruutmeetri kohta kajastatakse arvestuses lisaks eelloetletud andmetele järgmised andmed:

1. ehitise asendiplaan koos broilerite kasutatava ala pindalaga;
2. ventilatsioonisüsteemi ning kütte- ja jahutussüsteemi olemasolu korral skeemid koos tehniliste parameetritega;
3. söötmis-, jootmis-, häire- ja varusüsteemide skeemid;
4. põranda tüübi ja kasutatava allapanu kirjeldus;
5. ventilatsiooni- ja häireseadmete tehniliste kontrollide sagedus.

Eelnimetatud andmeid arvestuse pidamise kohta ajakohastatakse pidevalt ja säilitatakse ettevõttes kolm aastat.