DEMI-RAINER DORBEK (7.01.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-9973; otsus jõustus 23.01.2016) – isikut Demi-Rainer Dorbekit süüdistati selles, et tema kägistas ajavahemikul 25.-26.09.2015. a oma elukohas xxxxxxxxx surnuks kaks talle kuuluvat ca 3 kuu vanust koerakutsikat. Sellega pani Demi-Rainer Dorbek toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust, mida kohus ei pööranud tingimisi täitmisele, kui Demi-Rainer Dorbek ühe aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu
TAURIS VASSILA (11.01.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-10663; otsus jõustus 27.01.2016) – Tauris Vassilat süüdistati selles, et tema 28.07.2015. a päeval Tartumaal XXXX külalistemaja juures hoidis jõuga kinni ega lasknud vabaks Vassilate pere koera nimega Robi, olles tal kõhuli peal ja surus küljeli pikali olevat koera jõuga vastu asfaltteed, seejärel, kui samas üks piknikku pidanud inimestest hakkas sekkuma, läks Tauris Vassila koeraga Emajõe äärde, kus peksis koera suurema jämedama puuoksaga vastu koonu, hoides samal ajal koeral kaelarihmast kinni, millega pani toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo – põhjustas koerale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi; • 29.07.2015. a päeval Tartumaal XXXX Emajõe ääres uputas jõkke Vassilate pere koera nimega Robi, laskmata vette hüpanud koeral veest välja tulla, kuni koer väsis ja uppus, millega pani toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo – põhjustas koerale välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ja tema hukkumise. Sellega pani Tauris Vassila toime julma kohtlemise, mis on toime pandud avalikus kohas ja julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. Kohus mõistis Tauris Vassilale liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.04.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3265 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 9 kuu 28 päeva, võrra, kuid asendas Tauris Vassilale mõistetud 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse 538 (viiesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras ka, et Tauris Vassilal tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustas Tauris Vassilat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
KALMER BRUSS (21.03.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-2352; otsus jõustus 6.04.2016) – Kalmer Brussi süüdistati KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 29.12.2015 kella 09.41 paiku xxxxxxxxxxxxxx lõi tahtlikult kööginoaga oma väiksekasvulist koera 5-l korral rindkere piirkonda, tekitades koerale vähemalt viis lõikehaava pikkusega umbes 7 cm, milline tegevus põhjustas koerale füüsilist valu ja piina, kuna Kalmer Bruss lõi korduvalt noaga elutähtsasse piirkonda. Vastavalt loomakaitseseaduse § 4 lg-le 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma vigastamist või talle valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Sellise tegevusega pani Kalmer Bruss toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil.Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning karistas teda vangistusega 5 kuud, kuid ei pööranud vangistust tingimisi täitmisele, kui Kalmer Bruss ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
SANDER PÄRTEL (31.03.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-2197; otsus jõustus 16.04.2016) – Isikut süüdistati muuhulgas selles,, et tema ajavahemikul 2013.a mai kuni 2014.a veebruar, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, XXX viskas korteri aknast välja paarikuise kassipoja, kes jäigi selle tagajärjel kadunuks, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, väljendades sellega hoolimatust looma tervise, heaolu ja elu vastu. 1-16-2197 6 Samuti tema 2014.a detsembri keskpaigas, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, peksis XXX korteris pere isast kassi Ossut rusikatega kehasse nii, et kass ei suutnud mitu päeva liikuda ja süüa, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti tema 21.12.2014.a õhtusel ajal peksis XXX korteri vannitoas ilma põhjuseta surnuks pere emase kassi Bella, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti tema 13.08.2015.a kella 14:30 paiku lõi XXX korteris mitmel korral isasele kassile Ossule rusikaga vastu pead, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Seega Sander Pärtel, looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega julmal viisil pani toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle selle teo eest karistuseks vangistuse 6 kuud. Samas asjas tunnistas kohus isiku süüdi ka ähvardamises ja teise inimese kehalises väärkohtlemises ning mõistis nende tegude eest karistuseks vastavalt 7 kuud vangistust ja 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kohus luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 9 kuud, kuid ei pööranud tingimisi mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
ERNI VAINO (11.05.2016 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-16-2999; määrus jõustus 11.05.2016) – isikut süüdistati selles, et tema tulistas 21.novembril 2015 kella 11.00 paiku * maakonnas * vallas * külas * talu territooriumil oma isiklikust, registreeritud tulirelvast – kaheraudsest jahipüssist Simson numbriga 115861, kaliibriga 12 haavlitega oma 7-aastast elujõulist emast laikasegust koera. Erni Vaino tulistas esialgu koera parema reie piirkonda, mille tagajärjel purunes koera parem reie- ja sääreluu, peale seda tulistas teise lasu koera turja piirkonda, mille tagajärjel purunes koera vasak abaluu ning kolmas ja neljas roie ning seejärel tulistas Erni Vaino kolmanda lasu koera pähe – otsmiku piirkonda, mis purustas koera koljuluud ja vasaku silma. Erni Vaino tahtliku tegevuse tagajärjel koer sündmuskohal suri. Sellise tegevusega rikkus Erni Vaino Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil, kuna tulistades korduvalt erinevatesse koera keha piirkondadesse, põhjustas Erni Vaino hoolimatult oma koera hukates talle põhjendamatut suurt valu, mistõttu koer suri sündmuskohal tulistamise tagajärjel saadud lasuvigastustesse. Sellise tegevusega pani Erni Vaino toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör esitas kohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Prokurör leidis, et Erni Vaino süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse – rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et ta laskis endale kuuluvat koera ning kellelegi varalist kahju ei ole tekitatud. Samuti tulistas ta koera talle kuuluvast jahipüssist, millele oli väljastatud relvaluba. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, kuna Erni Vaino on avaldanud kahetsust, et koera tappis ja on lubanud, et enam kunagi ühtegi looma ei tapa. 1-16-2999 3 3 Erni Vaino puhul on karistusregistri andmetel tegemist varem karistamata isikuga, kes on *. Ta on juba 85-aastane ning viibib käesoleval ajal *. Tema tervislik seisund on viimasel ajal ka halvenenud. Ta on käesolevaks ajaks esitanud ise taotluse PPA Lääne prefektuurile, et tema relvaluba kehtetuks tunnistataks ning 27.04.2016 on politsei otsusega seda ka tehtud. Seetõttu on uute kuritegude toimepanemise oht Erni Vaino puhul väike. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus kriminaalkorras Erni Vaino karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega, mis võib seetõttu, et tegemist on *, kelle süü on väike, olla ka alla kuriteo toimepanemisel kehtinud palga alammäära. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja lõpetas KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 alusel kriminaalmenetluse Erni Vaino süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning pani Erni Vaino’le kohustuseks 11. novembriks 2016: 1.1. maksta riigi tuludesse 200 (kakssada) eurot ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 505 (viissada viis) eurot 68 senti
VIKTOR RASS (25.08.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4384; otsus jõustus 26.08.2016) – isikut süüdistati selles, et tema 28.06.2015.a kella 17.50 paiku XXX talu territooriumil tappis umbes kahe kuu vanuse koerakutsika, pannes kutsika kilekotti ning tekitades talle tuvastamata vahendiga kolju-kupliluumurru, mis põhjustas piklikajuturse ja hingamis-liikumissoonte keskuse blokeerimise ning selle tulemusel hingamise peatumise. Viktor Rassi tegevuses väljendus põhimõtteline ja eriline hoolimatus koera tervise ja heaolu vastu. Seega oma tahtliku tegevusega Viktor Rass pani toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isiskut süüdistati sama kriminaalasja raames ka teise isiku tapmisega ähvardamises, kuivõrd Viktor Rass ähvardas pärast koerakutsika tapmist tappa XXX, hoides käes labidat, millega lubas XXX ära tappa nagu ta eelnevalt tappis kutsika, mistõttu XXX tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Kohus leidis, t Viktor Rass pani oma tahtliku tegevusega toime tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas Viktor Rassi süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõistis selle teo eest karistuseks karistuseks vangistuse 6 (kuus)
Kuud. Samuti tunnistas kohus Viktor Rassi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõistis selle teo eest karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis eelnimetatud kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse 7 (seitse) kuud, milles koheselt ärakandmisele määras kohus 2 (kuud) vangistust ning ülejäänud 5 (viie) kuu pikkust vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et V. Rass ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
ALVAR KUUM (1.07.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4677; otsus jõustus 9.07.2016) – isikut süüdistati selles, et tema tulistades 03.05.2016 kella 16:58 paiku avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul Tallinnas XXX rõdult vihahoos põhjendamatult 4,5mm (.177) kaliibriga õhupüssist XXX maja ees murul olnud tuvi, tabades tuvi tiiba, mille tulemusena vigastatud tiivaga tuvi ei suutnud minema lennata. Oma vihast ajendatud teoga avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul väljendas Alvar Kuum põhimõttelist ja erilist hoolimatust ülalnimetatud looma tervise ja heaolu vastu, põhjustades loomale vigastamist või valu ja välditavaid füüsilisi kannatusi, s.o. pani toime looma suhtes lubamatu teo. Kohtu hinnangul pani isik toime looma suhtes lubamatu teo avalikus kohas, st. KarS § 264 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kriminaalasja raames süüdistati isikut veel teiste kuritegude toimepanemises. Otsusest nähtub, et Alvar Kuum, olles Pärnu Maakohtu 21.06.2010 otsusega karistatud KarS § 121 alusel, 21.03.2016 kella 14:15 paiku tulistas Tallinnas XXX rõdult XXX ja XXX majade vahel olnud XXX 4,5mm (.177) kaliibriga õhupüssist selga, tekitades kannatanule tugevat füüsilist valu ja vastavalt 21.03.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokollile ümmarguse hematoomi vasakul pool seljal abaluualuses piirkonnas. Samuti tema 07.04.2016 kella 22:00 paiku tulistas XXX rõdult XXX juures olnud XXX 4,5mm (.177) kaliibriga õhupüssist pähe, tekitades kannatanule tugevat füüsilist valu ja vastavalt 07.04.2016 väljastatud kiirabikaardile peahaava ja stressireaktsiooni. Sellega pani Alvar Kuum toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel tuvastas kohus nimetatud kriminaalasja raames Alvar Kuumi poolt poolt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 209 lg 2 p 1, 4 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 5) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise. Kohus tunnistas Alvar Kuumi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust, samuti KarS § 264 lg 1 p 2 järgi karistusega 2 (kaks) kuud vangistust ning KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi karistusega 1 (üks) aasta vangistust. Lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõistis kohus isikule liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Lõpptulemusena asendas kohus karistuseks mõistetud vangistuse 717 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määras 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus A.Kuumi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
ANTS HAUVMANN (13.06.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4643; otsus jõustus 21.06.2016) – kohtuotsusest ei nähtu isikule etteheidetava teo kirjeldust, kuid nähtub, et isik on kohtu poolt mõistetud süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 järgi (so looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas). Lõplikuks karistuseks määras kohus isikule rahaliseks karistuse summas 2150.40 eurot.
JEVGENI PRONKO (5.09.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-5925; otsus jõustus 30.11.2016) – isikut süüdistati selles, et tema 06.07.2015.a kella 15:10 paiku viibides korteris XXXX viskas kahel korral teisel korrusel asuvast korteri aknast välja elukaaslasele XXXX(ik. XXXX) kuuluvat 5 kuud vana segaverelist isast valge-hall-triibulist kassi (kass on registreerimata, vaktsineerimistunnistus puudub). Seejärel, viibides korteris, kägistas Jevgeni Pronko kõnealust kassi kilekotiga, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samas asjas süüdistati isikut ka teise isiku kehalises väärkohtlemises (KarS § 121 lg 2 p 2, 3) ja teise isiku tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises (KarS § 120 lg 1). Kohus tunnistas Jevgeni Pronko süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (looma julm kohtlemine) ja mõistis talle karistuseks selle teo eest vangistuse 3 (kolm) kuud. Samuti tunnistas kohus Jevgeni Pronko süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõistis talle selle kvalifikatsiooni alusel etteheidetud tegude eest karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Sama otsusega tunnistas kohus Jevgeni Pronko veel süüdi ka KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõistis talle vastavate tegude eest karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud, kuid määras, et KarS § 74 lg 1, 2 alusel tuleb 2 aasta ja 6 kuulisest vangistusest koheselt ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust ning jättis KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata ülejäänud karistuse, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, kui Jevgeni Pronko ei pane 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
AIVE HOMMIK (14.09.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7664; otsus jõustus 30.09.2016) – isikut süüdistati sellest, et ta 15.05.2016.a kella 10.30 ajal xxxxxxx maja ees tulistas kahel korral õhupüssist xxxxxxx maja korstna otsas olevat valget toonekurge, kes sai vigastada ja kellele teostati vigastuste ulatuse tõttu loomaarsti poolt samal päeval eutanaasia. Kohus tunnistas Aive Hommiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 järgi (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas) ning mõistis karistuseks (3) kolm kuud vangistust, mille jättis tingimisi KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata juhul, kui Aive Hommik ei pane (6) kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
HENDRI LILLEPOOL (2.12.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-10620; otsus jõustus 20.12.2016) – isikule esitati süüdistus KarS § 264 lg 1 p 2,3 järgi selles, et tema 16.11.2016.a kell 16.00 ajal, viibides xxx seotud kortermaja trepikojas, s.o. avalikus kohas , pani toime xxxx kuuluva kassi nimega xxxx suhtes toime lubamatu teo s.o. LoKS § 4 lg1 (looma hukkumine), tappes looma- võttes kinni tema peast ja keerates pead ringi, tekitades kaelale vigastusi, seejärel võttis looma sabapidi pihku ja viis garaažide juurde, millist tegevust nägid pealt alaealised, kes põgenesid hirmunult. Samas asjas esitati isikule süüdistus ka KarS § 121 lg 2 p 1 järgi (kehaline väärkohtlemine) ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (omavoliline sissetung elamiseks kasutatavasse ruumi ja lahkumisnõude täitmata jätmine): Kohus tunnistas Hendri Lillepooli süüdi KarS § 264 lg 1 p 2,3 järgi (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas ja julmal viisil) ja mõistis talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Samuti tunnistas kohus isiku süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (omavoliline sissetung elamiseks kasutatavasse ruumi ja lahkumisnõude täitmata jätmine), mõistes karistuseks 4 (neli) kuud vangistust ning ka KarS § 121 lg 2 p 1 järgi (kehaline väärkohtlemine), mõistes karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Hendri Lillepoolile liitkaristuseks kõigi eelmainitud tegude eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust ning määras, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ei pööranud kohus tingimisi täitmisele, kui Hendri Lillepool ei pane 2-(kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
——————————————————————————————————————————————————
ARNE TAMM (4.02.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-10636; otsus jõustus 20.02.2015) – isikut süüdistati selles, et selles, et tema viskas 18.09.2014 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx juures xxxxxxx ees asuvasse üldkasutatavasse prügikasti prügikotis koos muude jäätmetega x xxxxx xxxxx xxxxxx emasel koeral tõenäoliselt 16.09.2014 elusana sündinud neli koerakutsikat, kellest kaks musta värvi ja kaks pruuni värvi. Sellega hülgas ta emase koera 5-st kutsikast neli, kelle bioloogilise emana ei saa välistada xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxx 19.09.2014 leitud emast koera. Kaks musta värvi kutsikat olid leidmise ajaks 18.09.2014 kella 21-ks surnud ning kaks pruuni värvi olid elus. Surnud kutsikatel esines viiteid alajahtumisele ja sellega seotud elundite muutusele, mis oleks viinud ka kahe ülejäänud kutsika hukkumiseni. Vastsündinud elusalt sündinud kutsikate äraviskamine avalikult kasutatavasse prügikasti on Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 järgi looma suhtes lubamatu tegu tema hülgamise näol. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas ja julmal viisil pani Arne Tamm toime kuriteo KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi. Kohus tunnistas isiku kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõistis karistuseks 4 kuud vangistust, kuid jättis vangistuse tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui Arne Tamm ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.
RASMUS LEMBER (end. RANDO RANDMA) (5.03.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-1765; otsus jõustus 6.03.2015) – kohtuotsuses puudub süüteo kirjeldus. Isik tunnistati süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust varasema isiku suhtes tehtud Harju Maakohtu 21.01.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus kohaldas R. Randma suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 03.03.2015.a. Kohus kohaldas R. Randma suhtes lisakaristusena mis tahes looma pidamise keeldu tähtajaga 5 aastat.
Meediaväljaannetes avaldatud informatsiooni kohaselt tegi politsei kindlaks, et R.Randmaa võttis tasuta äraantavaid lemmikloomi eesmärgiga neid edasi müüa ning seeläbi elatist teenida. Erinevate probleemide ilmnemisel ta aga hukkas need.
Kohus karistas julma loomapiinajat reaalse vangistusega – http://tallinncity.postimees.ee/3113081/kohus-karistas-julma-loomapiinajat-reaalse-vangistusega
JULMA LOOMAPIINAJA ENESEKAITSE: “Ma võin vanduda ema ja perekonna nimel, et ma ei ole mingi loomapiinaja!” – http://www.ohtuleht.ee/665852/julma-loomapiinaja-enesekaitse-ma-voin-vanduda-ema-ja-perekonna-nimel-et-ma-ei-ole-mingi-loomapiinaja
Kaks koera ja kassi julmalt tapnud noormees pandi vangi – http://uudised.err.ee/v/eesti/786ad485-4674-4a6f-b770-5a610f84ca0d
EEVI VALGMÄE (21.04.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-5562; otsus jõustus 29.09.2015) – süüdistus esitatud selles, et Eevi Valgemäe 05.01.2014. a kella 20.00 ajal X X maja hoovialal pani julmal viisil toime looma suhtes lubamatu teo. 05.01.2014. a lasi A. R. Macki majast välja. 05.01.2014. a kella 20.00 ajal kuulis A. R. oma kodu X, X hoovist üle tee kostmas tugevat kassi kräunumist. Selle peale väljus A. R. oma elukoha väravast ja liikus X elava naabri hoovi piirava aia juurde, kust suunast oli kassi kräunumist kuulda. A. R. liikus X aiaväravast sisse ja nägi hoovil X garaaži ja Kanali 9 hoone ristumisseina juures naabrinaist Eevi Valgemäed (Valgemäe), kes oli kummargil plastmassist kandilise kasti kohal ning hoidis käes kotti, milline oli vees. Eevi Valgemäe surus enda poolt eelnevalt Pärnu Loomade Varjupaigast hulkuvate loomade püüdmiseks kasutusse antud puuriga kinni püütud ning seejärel puuvilla materjalist kotti pandud Arne Randmaale kuuluva kassi Mack (kiip 9720000014842) oma elukoha hoovialal paiknevasse veega täietud kasti viisil, et kassi vee alla viimise ning vee all hoidmise käigus tungis kassi kopsudesse vesi ning kassile põhjustati alajahtumine, tekitades seeläbi loomale vaimseid ja füüsilisi kannatusi ning põhjustades kassi elule kriitilise seisundi. Eevi Valgemäe ehmatas, märgates A. R. ja tõusis kummargil püsti ning võttis koti vee seest välja. A. R. võttis Eevi Valgemäe käest koti ja leidis kotist talle kuuluva läbimärja kassi Mack. Kass oli koti põhjas liikumatus asendis, silmad olid avatud, kass ei reageerinud ega liigutanud. Eevi Valgemäe – hoides kinnises kotis kassi vee all, seega keskkonnas, millises kass ei ole suuteline elutegevuseks vajalikuks hingamiseks – väljendas erilist hoolimatust ja brutaalsust looma elu vastu. Oma tegevusega enne kannatanu sekkumist põhjustas Eevi Valgemäe A. R. kuuluvale kassile Mack vaimseid ja füüsilisi kannatusi täpselt tuvastamata aja jooksul, kuid vähemalt aja jooksul, mis kulus A. R. hädakisa kuulmiseks ja hääle järgi sündmuskohale jõudmiseks ja koti enda kätte saamiseni. Kassi elule kriitilise seisundi tekitamisega rikkus Eevi Valgmäe loomakaitseseaduse § 4 lg 1, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu; LoKS § 5 lg 3, mille kohaselt hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil; LoKS § 10, milline sätestab looma lubatud hukkamise regulatsiooni ning LoKS § 18 lg 5, mille kohaselt on keelatud looma lämmatamine ja uputamine. Süüdistus Eevi Valgmäele oli esitatud looma suhtes lubamatu teo toimepanemises, kui see on toime pandud julmal viisil, s.o. KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus tunnistas Eevi Valgmäe süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning karistas teda kolme kuulise vangistusega, mille kohus jättis täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Eevi Valgmäe ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
RAUNO KALDMÄE (18.05.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-3053; otsus jõustus 3.06.2015) – isikut süüdistati selles, et ta 14.07.2014 Tartumaal, XXX territooriumil, lõi hanesid puidust kaikaga ja torkas pliiatsiga hanesid kaeltesse, mille tagajärjel hukkus kokku 13 hane ning millega tekitati A.K. varaline kahju kokku 650 eurot. Seega tema, looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas ja julmal viisil, pani toime KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas Rauno süüdi Kaldmäe KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ja mõistis talle selle teo eest karistuseks 4 kuud vangistust. Samas asjas tunnistas kohus isiku süüdi ka KarS § 199 g 2 p 5 järgi (vargus) ja mõistis selle teo eest karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi (asja omavoliline kasutamine) ja karistuseks selle teo eest 1 aasta vangistust. Kohus mõistis Rauno Kaldmäele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 10 kuud vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeima suurendamise teel osaliselt Tartu Maakohtu 29.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8178 mõistetud 1 aasta 1 kuu 28 päeva pikkust vangistust käesoelvas kriminaalasjas (so nr1-15-3053) mõistetud karistuse arvelt. Kohus vabastas Rauno Kaldmäe talle kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest tingimisi, määrates, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rauno Kaldmäe ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi
AIVAR HELMAR (9.06.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-4364; otsus jõustus 26.06.2015) – isikule esitati süüdistus selles, et tema 10. septembril 2014.a kella 09-10 paiku Harju maakonnas XXX vallas XXX külas XXX mõisa ehk oma elukoha juures lõi tahtlikult temale endale kuuluvale väikest kasvu segaverelisele koerale ehk lemmikloomale, kelle käitumisharjumusi ta hästi teadis, kirvega tugevajõuliselt selja piirkonda, väljendades sellega põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu ning põhjustades sellega koerale füüsilist valu, välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ning vigastusi – sügava haava parema niudeluu ristluu köbrul ja luumurru samas piirkonnas ehk pani tahtlikult toime looma julma kohtlemise ehk looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ehk KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas isiku kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis temale karistuseks tähtajalise vangistuse 5 kuud, kuid jättis mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tähtajaline vangistus 5 kuud Aivar Helmari suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aivar Helmar temale määratud 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus kohaldas Aivar Helmari suhtes lisakaristusena koera pidamise keeldu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.
KRISTJAN KUUSESTE (14.10.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-5309; otsus jõustus 24.12.2015) – isikule esitati selles kriminaalasjas muuhulgas süüdistus selles, et ta jättis 2014 augustis XXX oma Pärry nimelise kaheksa-aastase kaukaasia lambakoera ilma söögi- ja joogiveeta vähemalt viieks päevaks. Oma tegevusetusega väljendades ta põhimõttelist ja erilist hoolimatust koera tervise ja heaolu vastu so pani julmal viisil looma suhtes toime LoKS §-de 3 lg 2 ja 4 lg 1 mõttes lubamatu teo. Sellega põhjustas Kristjan Kuuseste koerale füüsilisi ja vaimseid kannatusi ning vigastusi – aseptiline mädane selg, silma mädane põletik, organismi kurnatus ja dehüdratatsioon. Pannes tegevusetusega looma suhtes toime lubamatu teo julmal viisil pani Kristjan Kuuseste toime KarS § 264 lg 1 p 3- § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samas asjas esitati isikule süüdistus ka teise inimese kehalises väärkohtlemises ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehtivas KarS-is vastab §-le 121 lg 2 p 2, 3) ning piinamises ehk KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteos (kehtivas KarS-is vastab §-le 121 lg 2 p 2, 3). Kohus mõistis isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 (looma julm kohtlemine) – § 13 lg 1 järgi ja määras karistuseks selle teo eest vangistuse 6 kuud. Kohus tunnistas isiku süüdi ka KarS § 121 järgi ja 122 järgi (teise inimese kehaline väärkohltemine ja piinamine) ning mõistis kummagi teo eest karistuseks 1 aasta vangistust. Suurendas Kristjan Kuusestele mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõistis Kristjan Kuusestele liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse, kuid jättis Kristjan Kuusestele vangistuse tingimisi kohaldamata, juhul kui Kristjan Kuuseste ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
VJATŠESLAV TOVKATŠ (13.11.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-8860; otsus jõustus 1.12.2015) – Vjatšeslav Tovkatši süüdistti selles, et ta 10.augustil 2015.a. peksis xxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx elamu keldris tömbi esemega oma segaverelist koera ja koera hädakisa kuulsid sama esimese ja teise korruse naabrid. 17.augustil 2015.a. tuvastas Pärnu Väikeloomakliiniku veterinaar koeral rea vigastusi – frontaalsiinuse frontaalosa kildmurru, ulatusliku peakaela pehmete kudede nekrutiseeruva põletiku ja parema käpa randmepiirkonnas mädaneva haava. Vereuuring näitas koera kroonilist nälgimist. Vjatšeslav Tovkatši tegu on kvalifitseeritud KarS § 264 lg. 1 p.p. 2 ja 3 ette nähtud kuriteona s.o. looma suhtes lubamatu teona avalikus kohas. Kohus tunnistas Vjatšeslav Tovkatš´I süüdi kuriteos KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi ja karistas teda vangistusega kuus kuud, kuid vabastas isiku tingimisi vangistuse kandmisest. Vangistust ei pööratud kohtuotsuse järgi täies ulatuses täitmisele, kui Vjatšeslav Tovkatš ei pane kaheksateist kuulise katseaja kestel toime tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena kohaldas kohus Vjatšeslav Tovkatšile loomapidamise keeldu kolmeks aastaks.
——————————————————————————————————————————————————
AIVAR SUUDER (7.02.2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-944; otsus jõustus 26.02.2014) – isikut süüdistati selles, et tema 19.06.2013 kella 23:30 ajal korteris aadressil Põllu 1a-504, Keila, kägistas endale kuuluva küüliku, kes selle tagajärjel suri. Pärast kägistamist viskas Aivar Suuder küüliku prügikonteinerisse. Sellise tegevusega pani Aivar Suuder toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. looma suhtes lubamatu teo toimepanemise julmal viisil. Samas asjas süüdistati isikut ka selles, et tema 20.06.2013 kella 00:30 ajal Keilas, Põllu 1a maja trepikojas korter 504 juures, ähvardas patrullväljakutsel olnud ja oma ametikohustusi täitnud politseiametnik Aivar Noorma’d vägivalla kasutamisega ning tahtlikult lõi teda ühe korra parema jala põlve piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Aivar Suuder toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus tunnistas isiku kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi (looma julm kohtlemine) ja mõistis selle teo eest karistuseks 2 kuud vangistust ning KarS § 274 lg 1 järgi (võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega ) ja selle teo eest karistuseks 5 kuud vangistust. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis Aivar Suuderile liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Kohus luges karistusaja hulka Aivar Suuderi eelvangistuses viibitud aja 20.06.2013, s.o 1 päev ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus asendas Aivar Suuderile mõistetud vangistus 4 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, s.o. kokku üldkasuliku tööga 298 tundi ja määras selle töö ärategemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustas kohus Aivar Suuderit üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o. 18 kuu vältel täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
AIMAR KOPLI (31.03.2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-2856; otsus jõustus 16.04.2014) – isik anti kohtu alla selles, et tema, olles alkoholjoobes, 05.12.2013 ajavahemikul kell 20.00-21.00 oma elukaaslase K V elukohas xxxx võttis K. V koeral kaelarihmast kinni, tõstis üles ja viis kaelarihmast kinni hoides korterist välja õue, lõi seal koera vastu maad ja seejärel lõi korduvalt jalaga koerale vastu kaela, mille tagajärjel koer suri. Koera laiba viskas prügikasti. Seega Aimar Kopli, pannes looma suhtes toime lubamatu teo julmal viisil, pani toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõistis karistuseks 5 kuud vangistust. Kohus ei pööranud mõistetud vangistust tingimisi täitmisele, kui Aimar Kopli ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
RANNAR VESI (3.04.2014 Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas 1-13-8631; Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-13-8631; otsused jõustusid 15.09.2014) – Teo kirjeldus nähtub viidatud ringkonnakohtu lahendist. Rannar Vesi anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ööl vastu 06.08.2011 Tartumaal Laeva vallas Laeva alevikus, s.o avalikus kohas M.J., J.J. ja K.V. nähes sõitis sõiduautoga tahtlikult otsa M.K. kassile ning jättis peale otsasõitu kassi tee äärde, põhjustades julmal viisil loomale valu ning füüsilisi kannatusi, mille tagajärjel kass suri. Sellise tegevusega rikkus R. Vesi loomakaitseseaduse § 4 lg 1, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist põhjustav tegu. Maakohus karistas isikut ühe kuu ja 20 päevase vangistusega, kuid jättis vangistuse tingimisi täitmisele pööramata kui Rannar Vesi ei pane kolme aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. ——————————————————————————————————————————————————
KERLY VRIDOLIN (22.01.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-11926; otsus jõustus 30.01.2013) – Kohtutotsuses pole süüteokirjeldust välja toodud. Kohus tunnistas Kerly Vridolini süüdi KarS § 264 lg 1 p. 3 – § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, so looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil. Kohus määras selle teo eest karistuseks 8 kuud vangistust. Kuna kohus tunnistas samas asjas isiku süüdi ka varguses, määras kohus talle lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, jättes vangistuse tingimisi kohaldamata ja määrates katseaja kohustusega täita selle ajal kontrollnõudeid.
Kutsikad hoolitsuseta jätnud naine sai tingimisi vangistuse – http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d41b41-2353-4972-85a5-44d2791de5d1 – Kohtueelsel uurimisel kogutud andmetel ostis Vridolin mullu suvel eraisikute käest kokku 20 kutsikat ja viis Harjumaal Kernu vallas asuvasse suvilasse, mille ta oli rendile võtnud. Vridolin lahkus suvilast 26. augustil, jättes koerad kuni nende leidmiseni 8. septembril hoolitsuseta. Koerad olid ilma piisava koguse vee ja eakohase toiduta ning 16 kutsikat olid jäetud ka halbadesse välitingimustesse kahte aedikusse.
Kaks koera leiti surnuna ja teistel tuvastati meditsiinilisel läbivaatusel erinevad haigused, sealhulgas parvoviirusinfektsioon, mille tagajärjel veel 12 koera suri.
Samuti süüdistati Vridolinit selles, et 2011. aasta 9. juunil tankis ta Tallinnas Paldiski maanteel asuvas Statoili teenindusjaamas autosse 61 liitrit bensiini, kuid lahkus kütuse eest tasumata, tekitades kütusevargusega 77 eurot kahju. See summa tuleb tal kohtuotsuse kohaselt Statoilile hüvitada.
INDREK LIIVOJA (8.05.2013 kohtuotsus kriminaalasjas 1-13-2657; otsus jõustus 23.05.2013) – isikut süüdistati selles, et tema 08.jaanuaril 2013 kella 19.05 ajal pani sama maja koridoris võrkkotti 05. jaanuaril 2013 sündinud neli koerakutsikat ja telliskivi ning lõi võrkkoti kutsikatega 5-aastase TL, 10-aastase KS ja 14-aastase AS nähes ühe korra vastu seina ja ühe korra vastu põrandat, mille tagajärjel üks kutsikatest suri saadud vigastustesse samal õhtul. Sellega pani Indrek Liivaoja toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ning eksponeeris teadvalt vägivalda alaealistele loomade julma kohtlemise teel, s.o. KarS § 264 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus tunnistas Indrek Liivoja süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 ja 180 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust Kuna samas asjas süüdistati isikut kehalises väärkohtlemises, siis määras kohus talle liitkaristuseks 6 kuud vangistust, jättes vangistuse tingimisi kohaldamata ja määrates katseaja kohustusega täita selle ajal kontrollnõudeid.
MARGE ARUMÄE (15.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-12-1092; otsus jõustus 15.06.2013) – Marge Arumäe oli kohtu alla antud selles, et tema, olles loomapidaja Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 mõttes ja kohustatud täitma Loomakaitseseaduse alusel vastu võetud ja 24.07.2008 a põllumajandusministri määrusega nr 76 kehtestatud Lemmiklooma pidamise nõudeid, kohtles talle kuuluvat 7 aastast emast Sa lambakoera Claudia Fertbeck (Claudy) Pärnu linnas Turu 2a pikka aega, s o eeluurimisega tuvastamata ajast kuni 26.07.2010, julmal viisil, näidates üles erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes, pannes oma tegevusetusega kogumis toime looma suhtes lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu ja mis seisnes selles, et tema jättis koera ilma igapäevasest hoolitsusest – toidust ja joogiveest, mistõttu loom oli nälginud ja kaotanud ca 10 kg oma tavapärasest (antud tõule ja emasloomale omasest) kaalust ja organism oli veetustunud eluohtliku piirini (ca 30 %). M.Arumäe jättis täitmata kohustuse hoolitseda koera tervise ja tema karvkatte seisukorra eest, jättis tegemata parasiitide ( kirbud ) tõrje, mille tõttu oli koeral tekkinud ulatuslik nahapõletik ja selle tulemusena hävinenud nahaalused lihaskoed. Samuti suhtus M.Arumäe hoolimatult emaslooma 3(17) tiinusesse ja poegimisse, jättes äsjapoeginud ja kuudi külge ketistatud haige koera koos kutsikatega üksi ja järelevalveta ning palava suve oludes ilma joogiveeta, lahkudes ise kodust 25.07.2010 a. Ajal, mil koer oli just poeginud ja vajas seetõttu suuremat tähelepanu ja hoolitsust, jättis M.Arumäe ta järelvalveta, mistõttu koeral tekkis mädaemakas, mis vajas operatiivset sekkumist ning emaslooma organismi üldise kurnatuse pinnal puudus loomal võime toota piima ja imetada oma kutsikaid. Kahel kutsikal oli välja kujunenud eluohtlik seisund, mille tõttu 1 kutsikas oli surnud ja teine eutaneeriti veterinaararsti poolt 26.07.2010 a elulootuse puudumisel. Süüdistuse kohaselt pani M.Arumäe oma tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, so KarS § 13 lg 1 – § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Maakohus mõistis M.Arumäe õigeks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu õigeksmõistva otsuse ja lõpetas kriminaalmenetluse M.Arumäe suhtes kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et uuritud tõendikogumist lähtuvalt jättis Marge Arumäe koera abitusse seisundisse sel päeval, kui pidi tähelepaneliku loomapidajana märkama koera loidust ja toidust keeldumist, s.o. 24.07.2010, kuid ei pööranud sellele vajalikku tähelepanu. Kohtukolleegium on varasemalt märkinud, et koerale joogivee võimaldamine hiljemalt 25.07.2010 ei ole millegagi ümberlükatud ning koera poolt toidust keeldumine on objektiivselt tuvastatud olukorraga sündmuskohal, kus koerale eelmisel päeval pakutud toit oli puutumata. Olukorras, kus loom oli jäetud abitusse seisundisse ajavahemikul 24.07.2010 kuni 26.07.2010 (s.o. 3 päevaks) ning arvestades loomapidaja enda käitumist (palus 25.07.2010 abikaasat koerale süüa-juua anda ning palus Astrid Kaevandil loomade eest vaadata tema äraoleku ajal) ei saa rääkida looma suhtes tahtlikust lubamatu teo toimepanemisest. Kohtukolleegium ei saa antud olukorda käsitledes jätta tähelepanuta asjaolu, et koer on varasemalt samasugustes tingimustes ilma probleemideta poeginud. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda maakohtu lõppjäreldusega, et Marge Arumäe tegevusetust looma suhtes tuleb käsitleda ettevaatamatuse deliktina hooletuse vormis – Marge Arumäe ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Asudes seisukohale, et Marge Arumäe ei teadnud midagi looma abitust seisundist ei ole võimalik Marge Arumäele süüks panna looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil. Julm viis eeldab süüdlase kaudset tahtlust, mis antud kaasuse puhul ei ole aga tuvastatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et ajaperioodil, kui loom sattus abitusse seisundisse, Marge Arumäe palus loomade eest hoolitseda kolmandatel isikutel. Antud kaasuse kontekstis oleks võimalik looma suhtes lubamatu teo toimepanemisest julmal viisil rääkida üksnes siis, kui Marge Arumäe, olles teadlik looma abitust seisundist, oleks kolmandatel isikutel keelanud looma eest hoolitseda. Ülaltoodust tulenevalt, kohtukolleegium asub seisukohale, et Marge Arumäe tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused LoomaKS § 661 ; § 662 järgi. Väärteona on karistatav ka ettevaatamatu tegu. Prokuröri etteheide maakohtu otsusele, et maakohus jättis täielikult tähelepanuta süüdistatava käitumise vastsündinud kutsikate suhtes ei ole kohtukolleegiumi arvates asjakohane põhjusel, et süüdistuses ei ole Marge Arumäele sellist käitumist iseseisvalt kutsikate suhtes üldse inkrimineeritud, vaid kutsikate hukkumist ja eutaneermist käsitletakse üksnes emaslooma abitusse seisundisse jätmise tagajärjena.
Puhkama sõitnud Indrek ja Marge Arumäe jätsid äsja poeginud koera ja kutsikad vakladele pureda – https://www.youtube.com/watch?v=VwaYIfeGsjE
Marge Arumäe mõisteti koerapiinamises õigeks –
http://www.ohtuleht.ee/506829/marge-arumae-moisteti-koerapiinamises-oigeks
Koera hooleta jätnud Marge Arumäe astub uuesti kohtu ette – http://parnu.postimees.ee/847488/koera-hooleta-jatnud-marge-arumae-astub-uuesti-kohtu-ette/peeter.raidla@parnupostimees.ee?
Kohus ähvardas Marge Arumäe kohtusaalist välja saata – http://parnu.postimees.ee/848592/kohus-ahvardas-marge-arumae-kohtusaalist-valja-saata
Väidetav koerapiinaja Marge Arumäe mõisteti taas õigeks
http://www.ohtuleht.ee/506771/vaidetav-koerapiinaja-marge-arumae-moisteti-taas-oigeks
Koerapiinamises süüdistatud Marge Arumäe mõisteti uuesti õigeks – http://w3.ee/openarticle.php?id=1544414&lang=est
Kohus lõpetas koera julmas kohtlemises süüdistatud Marge Arumäe kriminaalasja
MATI MURULAUK (15.08.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-6023; otsus jõustus 31.08.2013) – Mati Murulauk`u süüdistati selles, et tema pani toime looma suhtes lubamatu teo, avalikus kohas tunnistaja nähes ja julmal viisil, mis seisnes selles, et 07.06.2013.a. kella 07.44 ajal X X hoovis püüdis kinni kassi ning hoides kassi kahe käega tagakäppadest kinni, lõi kassi vastu maja betoonist välistrepi teravat serva ning kahel korral vastu puud ja vastu maad, tekitades loomale füüsilisi kannatusi, mille tagajärjel kass suri, rikkudes sellise teoga Loomakaitseseaduse § 5 lg 3 nõudeid, mille kohaselt korraldab hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil ning samuti § 4 lg 1, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Seega tema, looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega, kui see on toime pandud avalikus kohas ja julmal viisil, pani toime KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas Mati Murulaugu kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõistis karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, millise kohus jättis aga täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Mati Murulauk ei pane kolme aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus luges tema karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja 07.-09.06.2013.a. s.o kolm päeva.
ALLAN OSBESKI (26.11.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-9577; otsus jõustus 12.12.2013) – Allan Osbekit süüdistatakse selles, et ta 27.juulil 2013.a. kella 22.45 paiku xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxx alevikus xxx tänaval s.o. avalikus kohas tulistas alaealise isiku juuresolekul õhupüssist xxx xx aiaga piiratud kinnisel hoovil viibinud VU kahte koera -segaverelist koera Välk neljal korral õla, rindkere, kõhu ja puusa piirkonda rotveiler Bessyt ühe korra vasakusse tagumisse jalga reie piirkonda, mille tagajärjel vajasid koerad arstiabi. Allan Osbeki tegu on kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 ette nähtud kuriteona. Kohus tunnistas Allan Osbeski süüdi kuriteos KarS § 264 lg 1 p.p.p 2 ja 3 järgi ja karistas teda vangistusega neli kuud, mida kohus ei pööranud tingimisi täitmisele, kui Allan Osbek kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg. 2 p.1 ette nähud kohustuse, so hüvitab VU 01.veebruariks 2014.a. kuriteoga tekitatud kahju 150 eurot.
IVAN ALFEROV (16.12.2013 kohtuotsus kriminaalasjas 1-13-11337; otsus jõustus 1.01.2014) – isikule esitati süüdistus kahe erineva süüteo toimepanemises. Ivan Alferov anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 08.10.2013 kella 18.30 ajal xxxx kuuri juures pani toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, uputades kassi veenõusse, millesse sekkus alaealine D A, tõugates oma isa eemale, seejärel lõi kassi vastu palke ning pärast seda taas uputas kodulooma veenõusse. Antud teo tagajärjel kass suri. Seega Ivan Alferov, pannes looma suhtes toime lubamatu teo julmal viisil, pani toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ivan Alferov anti samas asjas kohtu alla süüdistatuna sõiduki juhtimises joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus tunnistas Ivan Alferov´I süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 (looma suhtes lubamatu teo toimepanemine julmal viisil) järgi ning mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. Samas asjas tunnistas kohus isiku süüdi ka KarS § 424 järgi (sõiduki juhtimine joobeseisundis) ning mõistis karistuseks selle teo eest 8 kuud vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis kohus Ivan Alferov´i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, arvas eelvangistuse 08.10.-09.10.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning märkis ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 11 (üksteist) kuud 28 päeva. Kohus ei pööranud aga mõistetud vangistust tingimisi täitmisele, kui Ivan Alferov ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse.