Ekspertarvamus
Uuendatud 01.09.2021
Koostaja: Lea Tummeleht PhD, Eesti Maaülikooli Veterinaarse bio- ja
populatsioonimeditsiini õppetooli teadur, tel: 731 3229, e-mail: lea.tummeleht@emu.ee
Ekspertarvamus on koostatud vastusena Maaeluministeeriumi järgmistele küsimustele:
1. Millisena hindate alaliselt ketis või lemmikloomade nõudeid kehtestavas määruses ( nr
76 24. juuli 2008) sätestatud miinimumnõuetele vastavas aedikus peetavale koerale
liikumisvajaduse rahuldamiseks ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks piisava jalutamise ja
tegeluse miinimumnõude kehtestamist normina 2 korda ööpäevas ja a` 0,5 h korraga?
2. Mitu tundi peaks ööpäevas saama töökoer (veokoer, pommikoer, narkokoer jms)
minimaalselt puhata?
Vastused küsimustele:
1. Ketis või miinimumnõudeid täitvas aedikus peetavate koerte probleem on väga
mitmekihiline ja kõige kriitilisem ei ole mitte koerte piiramine, vaid see, et nad on
tihtipeale lõastatud / eraldatud mingi objekti või kinnisvara territooriumile, kus
inimesed ei ole püsivalt kohapeal. Sotsiaalne isoleeritus on kodukoera heaolu suurimaid
riskitegureid. Isegi, kui vastutav inimene / omanik külastab selliselt peetavat koera 2
korda ööpäevas, on suur risk, et märkamata jäävad võimalikud veterinaarsed
probleemid või koera heaolu seisund. Kardetavasti, inimesed, kes hoiavad koera mingi
objekti nn valvurina, ei tunneta kodukoera, kui kognitiivset ning põhiemotsioone tajuvat
elusolendit ja isegi vastavate ettekirjutuste puhul ei paku koerale elementaarset
keskkonnarikastust, positiivsel kinnistamisel põhinevat treeningut, sotsialiseerimist või
ka võimalike haiguste varajast märkamist.
Isegi, kui alaliselt lõastamist lähiajal ei keelata, siis kindlasti peaks seaduslikult
välistama võimaluse, et koer elab kusagil omanikust eraldi ja tema külastamine on eraldi
sündmus. Loomulikult võib koera vajadusi mitte tähele panna ka juhul, kui koer on
lõastatud omaniku elumaja kõrvale.
Teadusuuringuid, millele põhineda koerte alalise ketispidamise probleemistikus, paraku
ei ole ja arvatavasti ei tule ka, kuna see praktika ei ole tänapäevane ega loomade heaolu
arvestav. Tõenäoliselt on mõistlik liikuda alalise ketispidamise lõpetamise poole ning
käsitleda võimalikku ketispidamist, kui ajutist haldamisvõimalust, vajadusel koer
paariks tunniks lõastada, näiteks kari- või metsloomade kaitseks või kui see tagab koera
ohutuse piiramata õuealal.
Lk 2 / 7
Skandinaaviamaade eeskujul on 2 korda ööpäevas õues elava koeraga tegelemine
tõepoolest miinimumnõue. Lisaks on kindlasti vajadus sätestada, et alla aastase, haige
või vigastatud looma külastusvajadus on oluliselt suurem. Vähemalt korra päevas
peaksid koerad saama pikemale jalutuskäigule aedikust väljapoole. Samuti tuleb selle
aja sees koerte aedikust või keti ulatusest koristada väljaheited, mis on nii hügieeni ja
parasitaarhaiguste ennetamiseks, kui ka stressist tuleneva koprofaagia vältimine.
2. Erinevad töövaldkonnad nõuavad koeralt erineva iseloomuga tööd. Näiteks veokoertelt
eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust: jooksmist ja raskuste edasi vedamist ning
võimalikku sotsiaalse stressi talumist, mis tuleneb tihedalt kõrval liikuvatest
liigikaaslastest, kuna rakendit veetakse rühmas. Lõhnaeristuskoertelt (tolli narko-, raha-
, lõhkeaine tuvastuse koerad või päästeameti pommikoerad) eeldatakse peamiselt
ajutööd, mis on tavaliselt väsitavam, kui jooksmine. Politsei patrullkoertelt oodatakse
nii ajutööd, füüsilist sekkumist, kui ka sotsiaalse keskkonna talumist.
Vetelpäästekoertelt eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust. Päästekoerad peavad läbima
pikki vahemaid ja tegema ka ninatööd. Abi- ja teraapiakoertelt eeldatakse peamiselt
sotsiaalse keskkonna talumist ja ajutööd, kuid näiteks vaegnägija juhtkoer peab
füüsiliselt liikuma pikki vahemaid linnakeskkonnas, kui tema omanikul on vaja kusagile
jõuda. Hüpokoerad – diabeeti põdevate inimeste abikoerad elavad haige inimese kõrval
ööpäevaringselt ja valmis teatama häireolukorrast millal iganes vajalik.
Seega ei saa anda ühest vastust nn töökoera puhkevajaduse kohta. Küll on uuringud
näidanud, et koerad vajavad rohkem ööund, kui inimesed ning samuti peaks neile olema
võimaldatud päevased lühemad uinakud ning uneaega võib täiskasvanud koeral
ööpäevas olla tugevalt üle 10 tunni (vt. allpool teema üldise tausta teksti). Selleks, et
koer saaks rahulikult magada ja tema immuun- ja närvisüsteem taastuda, tuleb
töökoerale tagada vaikne ja segamatu keskkond selleks ajaks.
Puhkeajad treening- ja töösessioonide vahepeal sõltuvad tegevusaladest. Pingelist
ajutööd tegevad koerad (lõhnaeristuskoerad) vajavad tõenäoliselt puhkust iga 30 minuti
järel. Füüsilist koormust kogevad koerad suudavad pikemalt tegutseda enne puhkepausi.
Kindlasti vajavad koerad aega puhkamiseks ja seedetegevuseks peale igapäevase toidu
ära söömist.
Selleks, et anda täpsemat hinnangut konkreetse valdkonna töökoerale, oleks vaja eraldi
kirjandusepõhist uuringut ning tegelikult ka konsulteerimist vastava valdkonna
praktiseerijatega. Ka Eesti tolli -, pääste – ja politseikoerte spetsialistidel on
väljakujunenud koerte töö- ja puhkeaja rutiinid, mis praktikas hästi toimivad ja on
tõenäoliselt avaldatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidena ja mida
oleks ehk mõistlik mingil hetkel teadmistepõhiselt üle vaadata.
Lk 3 / 7
Teema üldine taust
Koerte pidamine alaliselt ketis või vastavas aedikus
Kuigi iga tundlik inimene tajub intuitiivselt, et koera alaliselt ketis pidamine ei ole
aktsepteeritav tegu looma suhtes, siis kahjuks puudub teaduslik dokumentatsioon, mis võrdleks
näiteks alalise lõastamise ja aedikus pidamise mõju (vt. ka Bøe jt. 2017). Paljudes lääneriikides
(näiteks: Rootsis, Maltal, Slovakkias, Kreekas) on koerte alaline ketis pidamine üldse keelatud,
seega selle mõju täpsemaks teaduslikuks uurimiseks arenenud riikides motivatsioon puudub.
Pole uuringuid, mis dokumenteeriks, millised on täpsed mõjud ketikoerte lülisambale ja
liigestele, vaimsele tervisele, käitumisele ning suhetele liigikaaslastega. Isegi kui pidev ketis
pidamine on lubatud, siis mõeldav oleks see ainult siis, kui koer on oma püsivalt kohalolevate
omanikega samas majapidamises (Soome näide, kus alalist ketis hoidmist pole ära keelatud,
kuid on nõue, et inimesed peavad olema lähedal (Finlex, 2010)).
Pidades koera objektil päeval ketis ja öösel territooriumil vabalt, kindlustab selle, et koer on
ööpäeva ringselt stressis. Öösel, kui on loomal vajadus magada (vt. lõike koera unevajaduse
kohta), siis ta liigub territooriumil ringi, et oma liikumisvajadust rahuldada ja päeval ketis
tavaliselt need nn valvekoerad reageerivad igale ärritile. Seega on nende närvisüsteem pidevas
erutusseisundis.
Adams ja Johnson (1994) uurisid koerte reageerimist öösel magades erinevatele häältele, eriti
teiste koerte haukumisele ja leidsid, et isegi aktiivses unes reageerisid kodukoerad koheselt
helidele. Paraku reageerisid nad suurema tõenäosusega enda jaoks asjakohasematele helidele
nagu võõraste koerte haukumine, metsloomade liikumine, mis on üsna mõttetu, kui koer on
mõeldud inimese majandustegevust nö valvama (mida iganes see tähendab). Seega mingi
konkreetse territooriumiga seotud, ka vabalt ringi jooksvad koerad ei saagi praktiliselt oma
unevajadust täis magada. Seltsikoerana kodus peetava koera puhkust korraldab omanik, kas siis
koera ööseks tuppa võtmisega või koolitusega, et koer igale väiksemale ärritile ei reageeriks.
Koerte unevajadus ja puhkus
Kodukoerte ööpäevarütmi uuringud on näidanud, et tegemist on diurnaalsete loomadega:
aktiivsed päeval ja magavad peamiselt öösel (näiteks: Adams ja Johnson, 1993). Võrreldes
inimestega (keskmiselt 7-8 h) on kodukoerte öine unevajadus mõnevõrra suurem (keskmiselt
10 h) (Savage & West 2007). Samuti kuuluvad koerte puhkerutiini päevased lühemad uinakud
(Kis jt. 2014).
Kui palju aega täpselt magades veedetakse, sõltub uuritud koerte populatsiooni tüübist.
Piiranguteta koduste lemmikutena peetavad koerad magasid 60% ööajast (20:00 – 8:00), samas
kui uurimisasutuse kennelites peetavad koerad magasid üle 80% ööajast (Adams ja Johnson,
1993). Uuringus, mis kasutas koeri kaasaegses uurimisasutuses, kus võimaldati koertele
päevasel ajal keskkonnarikastust, magasid loomad 60–71% ööst ja 30–37% päevast (Zhanghi
jt 2012).
Uni on imetajate, sealhulgas kodukoerte üks bioloogilisi põhiprotsesse. Unehäired mõjutavad
füsioloogilisi funktsioone ja unepuudus suurendab haiguste riski (Mondino jt. 2001). Võrdlevad
Lk 4 / 7
uneuuringud koertel on päris hästi esindatud. Teada on, et puuduliku unega seoses võivad
koertel esineda inimesega sarnased haigused ning une-deprivatsioon lühendab eluiga.
Adekvaatne uni tagab immuun- ja närvisüsteemi toimimise. Nii nagu inimese unevajadus
muutub elu jooksul, erineb kutsikate, täiskasvanud- ja vanemate koerte unevajadus (Takeuchi
ja Harada 2002).
Une kvaliteeti võiks lugeda looma heaolu üheks indikaatoriks, sest unepuudus on iseenesest
suur stressitekitaja. Hoolimata rohketest tõenditest, et unel on oluline seos vaimse ja füüsilise
heaoluga, on siiani vähesed uuringud kasutanud und loomade heaolu näitajana praktikas, eriti
töökoerte heaolu kontekstis (Owczarczak-Garstecka ja Burman2016).
Keerulisem lugu on päevase puhkeaja uuringutega. Selleks, et aru saada, kas tegu on päevase
unega või lihtsalt pikutamisega, tuleks mõõta ajus toimuvaid protsesse. Seega on uuringuid
lemmikloomadega keerulisem läbi viia. Varjupaigakoertel on näidatud, et kui nad veedavad
päevasel ajal rohkem puhates, siis on nende heaolu parem ning seda vähem on neil
stereotüüpiaid, liigset haukumist ning muid stressile viitavaid käitumisi (Owczarczak-
Garstecka ja Burman2016).
Kuigi militaarsüsteemi, politsei- ja päästekoeri puudutavad töökoerte uuringud ja koerte
pidamise protokollid sisaldavad enamasti väljendeid “tuleb hoida adekvaatset töö- ja puhkeaja
vahekorda”, “nõutud on piisav puhkus töö vahepeal”, „tuleb planeerida töö ja puhkeaja
tsükleid“ jne., siis tegelikult paku need dokumendid ajaühikutes kajastatud andmeid erineva
koormusega koerte puhkuse kohta või siis avaldatud tabeleid praktikas kasutamiseks.
Või siis on väga spetsiifilised, näiteks O’Brien (2020) koerte militaartöö erinevate astmete ja
temperatuuritingimuste jaoks kohandatud või otsingukoerte treeningsessioonil kasutatavad töö
– treeningu tsüklid, 5 minutit treeningut / 5 minutit puhkust ≤ 30 minutilse sessiooni puhul
(Robbins jt. 2017).
Üldistest ergonoomika valdkonna soovitustest tulenev loogika on:
Lühendage tööperioode ja pikendage puhkeaegu, kui:
keskkonna temperatuur tõuseb
õhuniiskus suureneb
päikesekiirgus intensiivistub
õhu liikumist ei toimu
on vajadus varustust kanda
töö raskusaste suureneb
Täpsed juhendid sõltuvad koera töö iseloomust ja valdkonnast, samuti oleks vajalik rohkem
uuringuid ning andmete kogumist ka institutsioonidelt nagu toll, politsei ja piirivalve jne., kelle
igapäevapraktikat testida.
Kodukoerte sotsiaalsed vajadused
Lk 5 / 7
Üleminekuna koerte puhkamisvajaduse teemast, siis ka eelpool tsiteeritud kodukoerte
ööpäevarütmi uuring leidis, et kui võimalik, siis koerad valivad puhkekoha teiste koerte või
oma omaniku füüsilises läheduses, sotsiaalne keskkond on neile oluline (Adams and Johnson,
1993).
Koertel on näidatud sotsiaalset heaolu indikeeriva ning hirmu ja ärevust vähendava hormooni
– oksütotsiini – taseme tõusu oma omanikuga mängides ja meeldivalt suheldes (Odendaal &
Meintjes 2003). Mõned uuringud on leidnud, et kodukoertele on kontakt oma tuttava inimesega
olulisem, kui liigikaaslastega (Meunier et al., 2012). Wirobski jt. (2021) näitasid, et koerte
„õnnehormooni“ tase organismis tõuseb siiski ainult siis, kui ta suhtleb inimesega, kellega tal
on tugev side ja hea suhe. Kui võõrad inimesed koeri silitasid, siis see koerale enamasti heaolu
suurendava kontaktina ei mõju. Kui koertel ei ole oma omanikuga head ja toimivat sõbrasuhet,
siis hooldaja, kes paar korda päevas kusagile territooriumile jäetud koeraga natuke suhtleb,
tõenäoliselt ei paku sellist täisväärtuslikku sotsiaalset turvatunnet. Rikastab see kindlasti looma
päeva, ja tekitab kõrget positiivset (loodetavasti) stressi, kuid kas ka meeldivat kogemust.
Lisaks ei tunne koera hooldaja suure tõenäosusega ära koera üksindusahistust või muid
sotsiaalse käitumisega seotud probleeme.
Koerad on siiski sotsiaalses rühmas elavad loomad, kodukoerad inimeste peres, mõnel juhul
koos teiste lemmikloomade, kariloomade või liigikaaslastega ja koertel on heaoluks vaja
kiindumussuhet, kas inimese või sobivate liigikaaslastega.
Bøe jt. (2017) refereerivad Rootsi seadusandlust ja kinnitavad, et koeral peaks olema tuttavate
inimeste või koertega kontakt vähemalt mõned tunnid päevas rahuldamaks nende sotsiaalse
suhtlemise vajadusi.
Kokkuvõtteks
Vastates teemaga seoses tekkinud lisaküsimustele.
1. Kas 2 korda ööpäevas `a pool tundi korraga tegeluse (jalutamise, töö, treeningu või
muus vormis) nõude rakendamine parandaks koera heaolutaset kehtiva regulatsiooniga
( põllumajandusministri määrus nr 76 24. juuli 2008) võrreldes ?
Kokkuvõttev info selle küsimuse selgitamiseks on olemas ka esimesel leheküljel alapeatükis
„Vastused küsimustele“. Paraku puuduvad teadusuuringud selle kohta, milline ajaühik tegelust
on piisav õuetingimustes inimestest eraldi nõuetekohases aedikus või nõuetekohaselt lõastatud
koera heaolu tagamiseks. Olemas on teadmised, et koera elu ei ole elamisväärne, kui puudub
positiivne sotsiaalne kontakt inimestega (või kui koer talub liigikaaslaseid, siis lisaks inimestele
ka liigikaaslastega) ning võimalus rikastada tema elu jalutuskäikudega aedikust /
liikumisraadiusest eemal (loomulikult nõuetekohaselt ilma ohtu panemata teisi inimesi ning
kodu- ja metsloomi). Kuna hetkel kehtivas lemmikloomade määruses puudub igasugune nõue
koeraga tegelemise kohta, siis miinimumnõude kehtestamine võimalikes mingigi ajaühikuga
piiritledes on väga oluline.
Lk 6 / 7
2. Kuivõrd ekspertarvamus avas piisavalt erinevate ülesannetega töökoerte kasutamise
iseärasused, siis sõnastame täiendava küsimuse üksnes veokoerte puhkeaja kohta
järgmiselt: Kas nõue keskmise puhkeaja rakendamiseks veokoerte ( malamuut,
alaska huski jms) suhtes ulatuses kokku 10 tunni ulatuses ööpäevas rahuldab nende
puhkevajaduse tavatingimustes (arvestamata ekstreemseid tingimusi nagu
rahvusvahelised sportmatkad, ekspeditsioonid jne) ?
Kokkuvõttev info selle küsimuse selgitamiseks on olemas ka teisel leheküljel alapeatükis
„Vastused küsimustele“. Koerte unevajaduse kohta on olemas esinduslikud uuringud. Võib
öelda, et 10 tundi und (soovitavalt öö-und) on kodukoertele tervislikuks eluks minimaalselt
vajalik. Individuaalselt võivad koerad veel eelistada uinakuid ja lamades puhkamist päeval.
Kui koera kasutatakse füüsiliselt nõudlike ülesannete täitmisel, siis tuleks kindlustada, et lisaks
minimaalsele puhkevajadusele oleks kindlustatud ka piisav puhkus treening- või tööülesannete
vahepeal.
Kasutatud kirjandus (tekstis viidatud ja teemast üldpildi saamiseks kasutatud
kirjandusallikad):
Adams, G.J. & Johnson, K.G. (1993) Sleep-wake cycles and other night-time behaviours of the
domestic dog Canis familiaris. Applied Animal Behavior Science 36: 233–248. 10.1016/0168-
1591(93)90013-F
Adams, G.J. & Johnson, K.G. (1994) Behavioural responses to barking and other auditory
stimuli during night-time sleeping and waking in the domestic dog (Canis familiaris). Applied
Animal Behavior Science 39: 151–162. doi:10.1016/0168-1591(94)90135-X
Bodizs, R., Kis, A., Gacsi, M. & Topal, J. (2020) Sleep in the dog: comparative, behavioral and
translational relevance. Current Opinions in Behavioral Science 33: 201925–33. https://doi.org/
10.1016/j.cobeha.2019.12.006
Bøe, K., Mejdell, C., Skancke, E., Vas, J., Agdestein, A. Basic, D., Brun, E., Das Neves, C.,
Godfroid, J., Gudding, R., Hoel, K., Mortensen, S., Espen, R. & Hjeltnes, B. (2017) Risk of
negative effects on the welfare of dogs associated with being housed outdoors or used for sled
dog racing. Opinion of the Panel on Animal Health and Welfare of the Norwegian Scientific
Committee for Food Safety 10.13140/RG.2.2.12049.45920.
Finlex (2010) 09.08.2021 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2010/20100674
Helton, W.S. (2009) Canine ergonomics: The science of
working dogs. New York: Taylor and Francis.
Lk 7 / 7
Kis, A., Szakadát, S., Kovács, E., Gácsi, M., Simor, P., Gombos, F., Topál, J., Miklósi, Á. &
Bódizs, R. (2014) Development of a non-invasive polysomnography technique for dogs (Canis
familiaris). Physiology and Behavior 130: 149–156. doi:10.1016/j.physbeh.2014.04.004
Meunier, L.D., Gilmore, K.M., Watson E.S. & Merkt J.E. (2012) Evaluation of Canine
Behaviors and Time Budgets during Three Different Exercise Scenarios, in: American
Association of Laboratory Animal Science Meeting. Minneapolis, MN.
Mondino, A., Delucchi, L., Moeser, A., Cerdá-González, S. & Vanini, G. (2021) Sleep
Disorders in dogs: A Pathophysiological and Clinical Review Topics in Companion Animal
Medicine, Volume 43.
O’Brien, C. (2020) Planning Work/Rest Cycles for Military Working Dogs in Hot
Environments Using a Canine Thermal Model, 05.08.2021
https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/AD1105539.pdf
Odendaal, J. & Meintjes R.A. (2003) Neurophysiological Correlates of Affiliative Behaviour
between Humans and Dogs. Veterinary Journal 165: 296–301. doi:10.1016/S1090-
0233(02)00237-X
Owczarczak-Garstecka, S. C. & Burman, O. H. (2016) Can Sleep and Resting Behaviours Be
Used as Indicators of Welfare in Shelter Dogs (Canis lupus familiaris)?. PloS one, 11(10),
e0163620. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0163620
Robbins, P.J., Ramos, M.T., Zanghi, B.M. & Otto, C.M. (2017) Environmental and
Physiological Factors Associated With Stamina in Dogs Exercising in High Ambient
Temperatures. Frontiers in Veterinary Science 4:144. doi: 10.3389/fvets.2017.00144
Savage, V.M. & West, G.B. (2007) A quantitative, theoretical framework for understanding
mammalian sleep. Proceedings of the National Academy of Sciences 104 (3): 1051-1056
DOI: 10.1073/pnas.0610080104
Takeuchi, T. & Harada, E. (2002) Age-related changes in sleep-wake rhythm in dog.
Behavioral Brain Research 136(1): 193-9.
Wirobski, G., Range, F., Schaebs, F. S., Palme, R., Deschner, T. & Marshall-Pescini, S. (2021)
Life experience rather than domestication accounts for dogs’ increased oxytocin release during
social contact with humans. Scientific reports, 11(1): 14423. https://doi.org/10.1038/s41598-
021-93922-1
Zanghi, B.M., Kerr, W., deRivera, C., Araujo, J.A. & Milgram, N.W. (2012) Effect of age and
feeding schedule on diurnal rest/ activity rhythms in dogs. Journal of Veterinay Behavior 7(6):
339–347. 10.1016/j.jveb.2012.01.004
