Eestimaa Loomakaitse Liit
  • AVALEHT
  • MEIST
    • Infotelefon +372 51 946 146, avatud 24/7
    • Meeskond
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu ajalugu
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu liikmed
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu Põhikiri
    • Majandusaasta aruanded
    • ELL Tartu Kassituba
  • OTSIN KODU
  • KADUNUD
  • KASULIKKU
    • Loomapidamine
      • Lemmikloomade pidamine
      • Eksootiliste loomade pidamine
      • Põllumajandusloomade pidamine
    • Seadusandlus
      • Metsloomadega seotud määrused
      • Farmiloomadega seotud määrused
      • Euroopa Nõukogu konventsioonid
    • Järelvalve
    • Loomapiinajad
      • Loomapiinajad 2013-2018
      • Loomapiinajad 2008-2013
      • Loomapiinajad 2003-2008
    • Abiks loomaomanikule
      • Looma omandiõigus
      • Eeskirjade vastuolud seadusega
      • Lemmikloomaga reisimine
      • Kui koera haukumine häirib
      • Koer ründas! Mida teha?
      • Veterinaar tegi vea või käitus valesti?
      • Looma suhtes lubamatu tegu
      • Kiipimine/registrisse kandmine
      • Lemmikloomakindlustus
      • Kastreerimine/steriliseerimine
      • Lubatud/keelatud veterinaartoiming
    • Metsloom linnas
      • Varesed linnas
      • Kajakad linnas
      • Rebased linnas
    • Loomakaitse ajalugu
      • Loomakaitse algusajad maailmas
      • Loomakaitse algus Maarjamaal
      • Eesti loomakaitse 1930 aastail
      • Eestimaa Loomakaitse Liidu ajalugu
      • Kolm näidet tollasest tegevusest
      • Ajakiri “Eesti Loomasõber”
    • “AITAB!” Rahvaalgatus loomade kaitseks
    • KEELAME KOERTE KETIS PIDAMISE
      • EKSPERTARVAMUS KOERTE KETIS PIDAMISE/TÖÖKOERTE PUHKUSE KOHTA
  • TOETA
    • Toeta annetusega
    • Anneta juhtumipõhiselt
    • Anneta asju
    • Tule koostööpartneriks
    • Tule vabatahtlikuks
    • Ma Armastan Aidata keskkond
    • Elli Fond
    • Keeruliste koerte rehabilitatsiooni keskus
    • Kuidas Sina saad aidata Ukraina loomi?
  • KONTAKT
    • Teata abivajajast
    • Jurist aitab
    • Tule vabatahtlikuks
  • BLOGI
  • KKK
Eestimaa Loomakaitse Liit
  • AVALEHT
  • MEIST
    • Infotelefon +372 51 946 146, avatud 24/7
    • Meeskond
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu ajalugu
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu liikmed
    • Eestimaa Loomakaitse Liidu Põhikiri
    • Majandusaasta aruanded
    • ELL Tartu Kassituba
  • OTSIN KODU
  • KADUNUD
  • KASULIKKU
    • Loomapidamine
      • Lemmikloomade pidamine
      • Eksootiliste loomade pidamine
      • Põllumajandusloomade pidamine
    • Seadusandlus
      • Metsloomadega seotud määrused
      • Farmiloomadega seotud määrused
      • Euroopa Nõukogu konventsioonid
    • Järelvalve
    • Loomapiinajad
      • Loomapiinajad 2013-2018
      • Loomapiinajad 2008-2013
      • Loomapiinajad 2003-2008
    • Abiks loomaomanikule
      • Looma omandiõigus
      • Eeskirjade vastuolud seadusega
      • Lemmikloomaga reisimine
      • Kui koera haukumine häirib
      • Koer ründas! Mida teha?
      • Veterinaar tegi vea või käitus valesti?
      • Looma suhtes lubamatu tegu
      • Kiipimine/registrisse kandmine
      • Lemmikloomakindlustus
      • Kastreerimine/steriliseerimine
      • Lubatud/keelatud veterinaartoiming
    • Metsloom linnas
      • Varesed linnas
      • Kajakad linnas
      • Rebased linnas
    • Loomakaitse ajalugu
      • Loomakaitse algusajad maailmas
      • Loomakaitse algus Maarjamaal
      • Eesti loomakaitse 1930 aastail
      • Eestimaa Loomakaitse Liidu ajalugu
      • Kolm näidet tollasest tegevusest
      • Ajakiri “Eesti Loomasõber”
    • “AITAB!” Rahvaalgatus loomade kaitseks
    • KEELAME KOERTE KETIS PIDAMISE
      • EKSPERTARVAMUS KOERTE KETIS PIDAMISE/TÖÖKOERTE PUHKUSE KOHTA
  • TOETA
    • Toeta annetusega
    • Anneta juhtumipõhiselt
    • Anneta asju
    • Tule koostööpartneriks
    • Tule vabatahtlikuks
    • Ma Armastan Aidata keskkond
    • Elli Fond
    • Keeruliste koerte rehabilitatsiooni keskus
    • Kuidas Sina saad aidata Ukraina loomi?
  • KONTAKT
    • Teata abivajajast
    • Jurist aitab
    • Tule vabatahtlikuks
  • BLOGI
  • KKK

Kairo ogahiir

  • Esileht
  • Kasulikku
  • Loomapidamine
  • Lemmikloomade pidamine
  • Kairo ogahiir

Ladina keeles: Acomys cahirinus
Inglise keeles: spiny mice

kairo ogahiir

Tutvustus
Perekonda Acomys kuulub 19 liiki ogahiiri, kes oma nime on saanud karmide, okkaid meenutavate, seljakarvade järgi. Enim kodus peetav ogahiir on kairo ehk egiptuse ogahiir. Eluiga on neil 3-5 aastat ja kuna nad on karjaloomad, siis peab neid pidama samasooliste gruppidena või vähemalt
2 ühesoolist ogahiirt koos. Ogahiiri armastatakse nende veidra väljanägemise pärast – väga suured kõrvad, punnis silmad, pikk terav nina ja karmid okkad seljal. Saba on neil karvutu ja väga õrn, nii et sabast ei tohi neid kunagi tõsta ega haarata, sest see tuleb muidu otsast. Üldse peab nende käsitlemisel pidevalt valvel olema, sest nad on väga vilkad loomad ja tihtipeale ei tunneta, et nad on liiga kõrgel maha hüppamiseks. Ogahiired on head lemmikud seetõttu, et neil puudub närilistele iseloomulik ebameeldiv lõhn.

Käitumine
Ogahiired ei sünni taltsalt ja sellepärast tuleb nendega palju tegeleda, eriti kui nad noored on. Loomult ei ole ogahiir agressiivne loom ja väikese vaevaga saab noorest hiirest taltsa lemmiku. Vanemate ogahiirtega on aga keerulisem, sest inimestega mitteharjunud loom ei pruugi kunagi käe peale tulla. Ka hiirte omavaheline tutvustamine on noorte hiirtega lihtsam ja vanematega keeruline. Pidamise suhtes ei ole isastel ja emastel ogahiirtel vahet.

Pidamine ja elutingimused
Ogahiirtele ei soovitata võrepuuri, sest nad tahavad elada võimalikult soojas. Parim temperatur on üle 20 kraadi. Alla 15 kraadine temperatuur on neile eluohtlik. Kõige parem elupaik oleks terraarium (tühi akvaarium), mis kahele hiirele võiks olla vähemalt 30×60 cm põhjapinnaga. Mida suuremat kodu hiirtele pakkuda on võimalik, seda paremini nad ennast tunnevad. Kuna ogahiired on meistrid põgenemises, peab terraariumil olema kindel võrest kaas. Aluspanuks sobib tolmuvaba ja pehme aluspanu. Pesamaterjaliks on parim wc paber. Hamstrite pesavill võib kergelt ogahiirte jalgade ümber keerduda. Pesamaja ja toidunõu ei tohi olla plastikust, kuna plastiku närimine võib olla ohtlik nende tervisele. Sobivateks materjalideks on keraamika, klaas või lehtpuu. Jooginõuks on kõige parem kasutada joogipudelit, kuna joogitops aetakse tihtipeale aluspanu täis ja seda on ka lihtne ümber ajada. Sisustusena võid kasutada veel igasuguseid torusid ja redeleid, sest ogahiirtele meeldib turnida. Ka ilma vahedeta jooksuratas võib mõnele hiirele meeldida, kuid see peab olema piisavalt suurt.

Puurist väljaspool võid jooksutada ainult väga taltsaid hiiri. Sedagi vaid siis, kui neid pidevalt valvad ja tead, et toas pole hiireaukusid või muid sarnaseid pragusid kuhu hiir kaduda võiks.

Toitumine
Ogahiir on kõigesööja. Nad söövad suhteliselt palju ja neil peab toit olema alati kättesaadav. Toidu kvaliteeti peaks alati jälgima. Neile ei tohi anda rasvast toitu, kuna nad muutuvad kergesti ülekaaluliseks. Ülekaalulisus tekitab ogahiirtele diabeeti. Samuti muutub nende karv liiga rasvase toidu söömisel koledaks. Põhitoit peaks olema roti või hiirte kuivtoit, mis sisaldab ka liha. Vali toit kus on võimalikult vähe pähkleid ja päevalilleseemneid. Vahest võib ogahiirtele juurde anda ka kvaliteetset koera või kassi kuivtoitu. Põhitoidule lisaks võib neile anda erinevaid juur- ja puuvilju – salati lehti, kurki, herneid, õuna jne. Rohelist tuleb anda väikestes kogustes. Üle päeva seisnud roheline toit tuleb terraariumist eemaldada. Võib anda ka keedetud makaroni ja riisi. Küpsetatud liha või kala maitseb neile samuti. Sobilik liha ja kala peavad olema valmistatud ilma maitseainete ning soolata ja see peab olema ka väherasvane. Ogahiirtele meeldivad apelsinid, aga neid ei tohi tihti anda. Neile meeldib ka
närida kuivatatud saia või näkileiba ning see on vajalik ka hammaste kulutamiseks, sest hambad kasvavad neil kogu elu.

Joogiks antakse ogahiirtele ainult vett. Värske vesi peab hiirtel koguaeg ees olema! Joogipudel peab olema puhas ja iga kord kui vett vahetad, pese ka joogipudel puhta veega seest puhtaks.

Paljunemine
Enne emase ja isase ogahiire kokku panemist veendu, et sul on olemas koht, kuhu järglased panna!
Ogahiirte tiinus kestab 36-42 päeva ja poegi sünnib tavaliselt 1-2 (väga harva kuni 6). Poegadel on sündides seljas õhuke karv ja silmad lahti. Ema piima joovad nad kuni 4 nädalani ja pojad võib emast eraldada 6 nädala vanuselt. Teised täiskasvanud emased aitavad poegi kasvatada.

Kasulikud lingid internetis:

http://web.zone.ee/pisiloomad/                           Eesti Näriliste Seltsi koduleht
http://www.pisi.ee                                                   Pisiloomade netipesa, foorum

Eesti loomakaitse liit

Kontakt

  • Aninõmme talu, Sae küla, Kose vald
  • +372 51 946 146
  • info@loomakaitse.eu

Meie Facebookis

Facebook Pagelike Widget
Copyrights 2022 | EESTIMAA LOOMAKAITSE LIIT | Kõik õigused kaitstud. | Infotelefon +372 51 946146
Cleantalk Pixel