Sigade pidamine

Sigade pidamine

Terminid:

siga – igas vanuses siga, keda peetakse aretuse või loomsete saaduste saamise eesmärgil;

kult – aretuse eesmärgil peetav suguküps isane siga;

nooremis – emane paaritusealine siga kuni esmakordse poegimiseni;

emis – poeginud emane siga;

põrsas – siga sünnist kuni võõrutamiseni;

võõrdepõrsas – siga võõrutamisest kuni kümne nädala vanuseni;

nuumsiga – siga kümne nädala vanusest kuni tapmise või seemendamiseni.

Sigadega tegelevad isikud

Sigadega pidamisega vahetult tegelevatel füüsilistel isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised sigade anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.

Sigade pidamine rühmadena

Kui sigu peetakse rühmadena, tuleb ära hoida kisklemised, mis ei kuulu sigade normaalse käitumise juurde. Kui märgatakse ülemäärast kisklemist sigade vahel, tuleb viivitamata tuvastada selle põhjus ning kasutusele võtta meetmed selle ärahoidmiseks. Sigadele tuleb anda ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele. Sigade pidamisel rühmadena tuleb vältida erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma. Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda. Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel. Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada.

Sea tervise kontrollimine

Sea pidamisega vahetult tegelev isik peab sea tema tervise ja heaolu kontrollimiseks üle vaatama vähemalt üks kord päevas. Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama vajalikku ravi. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud siga teistest loomadest eraldada, paigutades ta ruumi, kus on kuiv allapanu.

Kuldi sulg

Kuldi sulg peab olema paigutatud ja ehitatud nii, et see võimaldaks kuldil end vabalt ringi pöörata, samuti kuulda, haista ja näha teisi sigu. Kuldi sulu suurus peab olema vähemalt 6 m2. Kui sama sulgu kasutatakse ka paaritamiseks, peab sulu suurus olema vähemalt 10 m 2. Sulus ei tohi olla liikumist takistavaid objekte.

Nooremiste ja emiste pidamine

Nooremiste ja emiste lõas pidamine on keelatud.

Järgnevad sulgudes ja kaldkirjas toodud nõuded jõustuvad 01.01.2013

(Alates nelja nädala möödumisest seemendamisest kuni arvatavale poegimisele eelneva nädala alguseni tuleb nooremiseid ja emiseid pidada eraldi rühmana. Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda.
Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. Emiste ja nooremiste pidamiseks kasutatava rühmasulu küljepikkus peab olema vähemalt 2,8 m. Kui rühmas peetakse alla kuue emise, peab sulu küljepikkus olema vähemalt 2,4 m. Kui loomapidaja peab alla kümne nooremise ja emise, võib neid pidada üksiksulgudes, kus neil on võimalus end takistusteta ringi pöörata. Nooremistel ja emistel peab olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile).

Tiinetele nooremistele ja emistele tuleb vajaduse korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet. Enne poegimissulgudesse paigutamist tuleb tiined nooremised ja emised puhastada.

Poegimissulg ning poegimiskast

Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud nooremisele või emisele anda sobivat pesamaterjali, välja arvatud juhul, kui see ei ole sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav. Poegimissulus peab nooremise või emise taga olema piisavalt vaba põrandapinda, et kergendada loomulikku või abistatud poegimist. Poegimissulus peab emisel olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Samas peab põrsastel olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsastel peab poegimissulus olema ilma augustuseta, mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. Vajaduse korral tuleb magamisalal kasutada soojendusseadet. Kui kasutatakse poegimiskasti, peab põrsastel olema piisavalt ruumi takistusteta imeda.

Põrsaste võõrutamine

Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Põrsaid võib võõrutada kuni seitse päeva varem, kui see on vajalik emise või põrsaste tervise ja heaolu tagamiseks või tootmistehnoloogia eripära tõttu. Sel juhul tuleb põrsad viia üle emise pidamise ruumist eraldatud ruumi, mida põhjalikult puhastatakse ja desinfitseeritakse enne iga uue põrsaste rühma sissetoomist. Võõrdepõrsaid peetakse rühmadena ja nende pidamisel järgitakse käesoleva määruse § 5 nõudeid.

Sigade pidamise ruum või ehitis

Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta. Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema võimalik näha teisi liigikaaslasi. Erandiks on nooremised ja emised nädal enne poegimist ja poegimise ajal, keda võib pidada nii, et neil ei ole võimalik näha teisi liigikaaslasi. Sigade magamisala peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse. Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada. Sigade pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed tuleb puhastada ja desinfitseerida vajaduse kohaselt. Samuti tuleb sigade pidamise ruumis või ehitises teha näriliste tõrjet.

Roe, uriin ja söödajäänused või mahakukkunud sööt tuleb regulaarselt eemaldada, et ära hoida haisu tekkimine ja mitte meelitada ligi kahjurputukaid ja –närilisi. Sigade pidamise ruumi või ehitist tuleb põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida iga kord pärast tühjendamist ning enne uute loomade sissetoomist. Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dBA. Samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks.

Sigade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega siga kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole seale kahjulik. Kõik sea tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele abinõud sea tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab sellel olema tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida. Sigade ajamisel võib elektrilööke andvat seadet kasutada üksnes täiskasvanud sigade puhul. Sigade pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema paindumatu ja sile, kuid mitte libe, et vältida sigade vigastumist. Tagatud peab olema vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse.

Järgnevad sulgudes ja kaldkirjas toodud nõuded jõustuvad 01.01.2013 (Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse restpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste puhul kuni 11 mm, võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning seemendatud nooremiste ja emiste puhul kuni 20 mm. Restpõranda ribide laius peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm ning nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm).

Restpõranda ehitus peab välistama sigade jalgade vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise.

Sigade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad kindlustama õhuvahetuse, suhtelise õhuniiskuse, tolmusisalduse, temperatuuri ja gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjusta sigade tervist. Siga ei tohi pidada alaliselt pimedas. Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus tugevusega vähemalt 40 lx peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00–17.00. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et vajadusel kontrollida sigade tervist.

Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine:

Sigade pidamine väliaedikus peab olema loomade tervisele ohutu. Väliaedikus paiknevad söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed tuleb hoida puhtana, vältides väljaheidete sattumist sööda ja joogivee hulka.

Väljas peetavatele sigadele tuleb tagada võimalus varjuda.

Sigade söötmine ja jootmine, söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed

Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta.

Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed ei tohi põhjustada sigade vigastumist ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda. Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed peavad olema sellised, et sigadele antava sööda ja vee saastumise risk on võimalikult väike. Nooremiste ja emiste rühmas pidamise korral tuleb kasutada selliseid söötmise vahendeid ja seadmeid, mille puhul on tagatud, et iga siga saab piisaval hulgal sööta.

Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu, neid läbiviivad isikud ning nõuded menetluste teostamisele ja neid teostavate isikute ettevalmistusele

Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on:

1. kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine;
2. kuldi kihvade lühendamine;
3. saba lõikamine;
4. sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist;
5. väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine.

Kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ning sabade lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral.

Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarseid menetlusi võib kooskõlas «Loomakaitseseaduse» § 9 lõikega 3 läbi viia veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik, kellel on kohased teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Saba lõikamist ning sea kastreerimist võib üle seitsme päeva vanusel seal läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Veterinaarseid menetlusi teostav isik, kes ei ole veterinaararst, peab omama tunnistust kohase teoreetilise ja praktilise koolituse läbimise kohta. Teoreetiline koolitus peab andma vajalikke teadmisi sigade anatoomiast, füsioloogiast, kirurgiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest. Praktiline koolitus peab andma lisaks teoreetilistele teadmistele praktilisi oskusi eelloetletud lubatud veterinaarsete menetluste läbiviimiseks.

Eelloetletud lubatud veterinaarsete menetluste teostamisel tuleb siga kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse nakatumise eest. Menetlus tuleb teostada vähimat valu põhjustaval viisil. Praktilisi oskusi peab isikule õpetama veterinaararsti kontrolli all järgides «Loomakaitseseaduse» nõudeid.