Mitmes omavalitsuses on koerte kiipimine ja registreerimine kohustuslik. Tallinnas ka kasside. (Loomatauditõrje seaduses on säte, mis kohustab omanikke loomi märgistama, Eesti Kennelliit võttis juba hulk aastaid tagasi vastu otsuse, et tõukoera kutsikaid tohib müüa ainult kiibistatult, europassi ei saa muid väljastada, teatud kohustuslikke terviseuuringuid teevad loomaarstid ainult kiibitud loomadele).
Mis on mikrokiip? Mikrokiip on väike elektroonilist informatsiooni sisaldav biokapsel, mis kannab endas täiesti ainulaadset digitaalset 16-kohalist numbrikombinatsiooni.
Kuidas seda paigaldatakse? Loomaarst süstib mikrokiibi loomale naha alla vastava süstlalaadse instrumendiga. Seetõttu ei ole protseduur valulikum kui tavapärane näiteks vaktsineerimissüst. Naha alt on ta kiibilugejaga hõlpsasti leitav.
Kuidas seda looma seest leitakse? Mikrokiibi olemasolu looma naha all saab kontrollida mikrokiibi lugejaga. Kui kiip on olemas, ilmub kiibilugeja ekraanile kiibi number.
Kuidas kaitseb mikrokiip looma? Mikrokiipimine on garantii looma omaniku väga kiireks ja objektiivseks tuvastamiseks – looma kadumise (ka varastamise) või leidmise korral. Omaniku andmed on registrist saadaval ööpäev läbi.
Kas mikrokiip koera sees ohustab koera või tema omaniku tervist? Ei ohusta, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ega põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel.
Mida nende andmetega peale hakata? Mikrokiibitud loom kantakse loomaomaniku avalduse alusel üle-eestilisse lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee, mis on seotud üle-euroopalise registri Europetnetiga. Loomaomanik võib kanda looma ise läbi riigiportaali „Kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse“ või paluda selleks kohaliku omavalitsuse poolt volitatud töötaja abi. NB! Paljudes omavalitsustes on see kohustuslik. Tõukoerad peaksid olema ka Kennelliidu registris, aga sinna kannab koera Kennelliidu töötaja. Ise saab oma koera registreerida ka leheküljel http://www.worlddogsregister.com/
Kiip ilma vastava andmebaasita on kasutu numbrikombinatsioon, kuid andmebaasist leiab looma omaniku ja tema kontaktandmed hõlpsasti üles. Paraku on on Eestis nende registritega üks paras segadus majas ja sellest saate lugeda siit.
Kui leitakse peremeheta loom:
– otsitakse loomalt mikrokiipi. Kiibilugejad on kliinikutes ja koerte varjupaikades
– mikrokiibi number sisestatakse registri vastavasse lahtrisse,
– ekraanile ilmuvad omaniku telefoninumbrid ja elukoha piirkond,
– omanikuga võetakse kohe ühendust ja sõber on varsti kodus.