Loomakaitse ajalugu maailmas ulatub ametlikult aastasse 1824, kui Londonis asutati Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts (Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals, RSPCA). Selts sai alguse Richard Martini 1822. aastal Suurbritannia parlamendile esitatud ettepanekust kehtestada seadus, mis kaitseks kariloomi, hobuseid ja lambaid (keda toona kariloomadeks ei peetud) inimese vägivalla eest.
Richard Martin, hüüdnimega Inimlik Dick, oli kaks aastat hiljem üks seltsi 22 asutajaliikmest. Noil aastail olid loomakaitsjad üldsuse silmis vaid veidrikud, loomi aga käsitleti lihtsalt kui toitu, meelelahutust või spordivahendeid. Loomakaitseliikumise esimesed aastad kulusidki avalikkuse suhtumise muutmisele.
1832. aastaks oli loomakaitse juba nii tugeva kandepinnaga, et Briti kohus määras 181 inimesele vanglakaristuse loomade julma kohtlemise eest. 1840. aastal lubas kuninganna Victoria kasutada seltsi nimes sõna kuninglik. Tekkisid allseltsid nii Briti saartel kui ka mujal Euroopas. Loomakaitse hakkas levima üle maailma. 1860. aastail polnud loomakaitseselts enam haruldus mis tahes Euroopa alal.
