Loomapiinajad 2008-2013

Sellel lehel on nimekiri inimestest, kes aastatel 2008-2013 mõisteti kohtus süüdi loomade väärkohtlemises  

                                                         

2012

SIRJE KURVITS (19.01.2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-13434; otsus jõustus 04.02.2012 – Sirje Kurvitsat süüdistati selles, et tema 26.06.2011. a õhtul Tartumaal Tartu vallas Vasula külas hukkamise eesmärgil pani kilekotti 6 koerakutsikat, sidudes kotisuu kinni ja jättis koti koos kutsikatega küla teeäärde s.o. avalikku kohta, millise tegevuse tagajärjel 1 kutsikatest suri. Sellega Sirje Kurvits pani toime KarS § 264 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. looma suhtes lubamatu teo toimepanemise avalikus kohas. Kohus tunnistas Sirje Kurvitsa kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, so 199 eurot.

Kutsika surm tõi naisele rahakaristuse – http://www.koerainimesed.ee/tag/sirje-kurvits/; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/kutsika-surm-toi-naisele-rahakaristuse.d?id=63797804; http://uudised.err.ee/index.php?06243827
Kohus karistas kutsikad surema jätnud naist trahviga – http://www.tartupostimees.ee/708270/kohus-karistas-kutsikad-surema-jatnud-naist-trahviga/

OLGA SKOBELEVA, JAANA ŠUŠPANOVA (27.08.2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-8083; otsus jõustus 12.09.2012) – Olga Skobeleva on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Jaana Šušpanovaga märtsikuus 2011.a. xxxx kastreerimise eesmärgil tuimestas löögiga pähe oma kassi, sidus kassi munandite ümber žguti ning hiljem seda eemaldades lõikas ära kassil peenise ja õmbles kinni kusejuha, mille tagajärjel tekkis kassil põletikuline protsess, mis kestis mitmeid kuid, sest uriin kogunes organismi ja selle väljutamise võimalus puudus ning koed kärbusid, kusjuures kassi omanik Olga Skobeleva jättis selle tähelepanuta ega võimaldanud kassile õigeaegset ja kohast arstiabi. Sellega panid isikud toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so on looma suhtes lubamatu teo julmal viisil. Kohus tunnistas isikud süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistis mõlemale isikule karistuseks tingimisi 4 kuud vangistust kohustusega alluda käitumiskontrollile ja alluda kriminaalhooldaja järelvalvele.

VJATŠESLAV RAKSIMOVITŠ (15.11.2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-9598; otsus jõustus 1.12.2012) – Vjatšeslav Raksimovitš anti kohtu alla ja süüdistati selles, et tema, 22.06.2011.a kella 00.00 paiku aadressil xxx, maja juures lõi sama maja elaniku xx xx nähes ühel korral jõuga põõsaste juures maas lamavat sama maja korteris nr xx elavat xx xx xx jalaga. xx xx häiris olulisel määral V. Raksimovitši tegu. xxx suri vigastatuna 23.06.2011.a MTÜ Loomade Varjupaigas. Sellega pani Vjatšeslav Raksimovitš toime looma suhtes lubamatu teo avalikus kohas ja julmal viisil, s.o. KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõistis talle kokkuleppemenetluses karistuseks tingimisi 7 kuud vangistust kohustusega alluda käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelvalvele.

ENN VALG (11.12.2012 kohtuotsus kriminaalasjas 1-12-10342; otsus jõustus 28.12.2012) – Enn Valg anti kohtu alla selles, et ta 27.07.2012 kella 19.32 ajal xxxxxx xxxx xxx xxx territooriumil tulistas registreerimata kaheraudsest siledaraudsest jahipüssist Tuula xxxxx xxxxxxxx kuuluvat koera rindkerre, põhjustades loomale suurt valu. Sellega pani Enn Valg toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, so kuriteo KarS § 264 lg 1 p 3 järgi. Kohus tunnistas isiku süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks selle teo eest 6 kuud vangistust. Kuna isik tunnistati samas kohtuasjas süüdi ka tulirelva ebaseaduslikus käitlemises mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust jättes vangistuse tingimisi kohaldamata ja määrates kolme aastase katseaja.

——————————————————————————————————————————————————

2011

ILLAR MOORA (14.03.2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-17242; otsus jõustus 22.03.2011 – Illar Moorat süüdistati kokkuleppemenetluses selles, et tema, rikkudes Loomakaitseseaduse §10 lg 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb loomade lubatud hukkamise puhul valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi, 04.10.2010 a. kella 12:00 paiku Viljandimaal korter X ees avalikus kohas ja hukkamist näinud Urve T.i keeldudest hoolimata koos Jaan Läätsega, keda on sama teo eest 11.10.2010.a. karistatud Viljandimaa Veterinaarkeskuse poolt väärteokorras, tiris Jaan Läätse poolt osaliselt uimastatud Ülle K.ele kuulunud ühte elusat, niutsuvat ja kiunuvat koera (Jerry) tagumisest jalast mööda elumaja esist maad matmiskoha suunas, poos teist koera elusalt (Mõmmik) koerapüüdmise silmuse abil ning lõi mõlemat elusat koera korduvalt labidaga vastu pead, millega pani loomade hukkamise toime julmal viisil ning millise tegevusega põhjustas loomadele lubamatult palju füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Illar Moora tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemisena avalikus kohas ja julmal viisil. Kohus tunnistas Illar Moora süüdi karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi ja mõistis talle karistusena vangistuse 5 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistus 5 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; Kohus määras Illar Moorale katseajaks 18 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ei pöörata täitmisele, kui Illar Moora ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded.

Loomaarst tappis kaks koera puues ja pekstes – http://www.postimees.ee/?id=332494
Pereema surm tõukas kaks koera käpardist loomaarsti kätte piinarikkalt surema – http://www.reporter.ee/2010/10/26/pereema-surm-toukas-kaks-koera-kapardist-loomaarsti-katte-piinarikkalt-surema/

KIRILL BÕSTROV (23.11.2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-12016; otsus jõustus 7.02.2012) – Kirill Bõstrov´i süüdistati selles, et tema 31.07.2011.a kella 20.30 paiku, olles alkoholijoobes, xxx, viiendal korrusel asuva korteri rõduaknast viskas välja korteris elava kassipoja, mille tagajärjel kassipoeg kukkus maja ees olevatele kõnniplaatidele ja suri kukkumisel saadud vigastustesse. Sellega pani ta toime looma julma kohtlemise – lubamatu teo looma suhtes julmal viisil, s.o. KarS §264 lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuriteo. Kohus tunnistas Kirill Bõstrov´i süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kuivõrd kohus tunnistas samas asjas Kirill Bõstrov´I süüdi ka inimese kehalises väärkohtlemises (kohtulahendi andmetel tekkis tüli surnud kassipoja pärast), siis mõistis kohus temale liitkarituseks 9 kuud vangistust. Seoses sellega, et isik pani süüteod toime katseajal, liitis kohus ka varasema tingimisi määratud karistuse mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

——————————————————————————————————————————————————

2010

SILVER SUSI, TARMO TAMMIK (29.01.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-22342; otsus jõustus 05.02.2010) – S.S ja T.T tungisid ebaseaduslikult koos kahe teise eeluurimisel tuvastamata isikuga sisse 21.04.2009 Põltsamaa vallas Adavere alevikus AS-le Adavere Agro kuuluvasse loomalaudakompleksi. S.S lõi lehma jalaga. Kui isikutel paluti lahkuda ja loomade peksmine lõpetati tungiti kallale ka seda palunud isikule. S.S ja T.T urineerisid koos kahe tuvastamata isikuga loomade söögisõime, pildusid loomadele jahu näkku ning lasid 6 kg pulberkustuti loomadele näkku. Kirjeldatud tegudega põhjustati loomadele välditavaid vaimseid ja füüsilisi kannatusi, loomad said stressi ning piimatoodang vähenes nädalaks. Otsuses on välja toodud mõlema süüaluse poolt vägivalla tegusid ka inimeste vastu. Isikud pole süüdi tunnistatud mitte loomade julma kohtlemise eest, ega loomade suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, vaid S.S avaliku korra raske rikkumises, omavolilises sissetungis ning ähvardamises ja T.T avaliku korra raske rikkumises ja omavolilises sissetungis, kuigi eeluurimises ning kohtuotsusega on tuvastatud muuhulgas loomade väärkohtlemine. Karistuseks määras kohus kokkuleppemenetluses mitme süüteo eest S.S-le 1186 tundi üldkasulikku tööd ja T.T.-le 1022 tundi üldkasulikku tööd.

ANDRES REHKLI (24.08.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8138; otsus jõustus 01.09.2010) – Süüdimõistvast kohtuotsuses süüteoasjaolusid välja toodud pole. Süüaluse (A.R.) tegude kirjeldus on toodud välja 21.05.10 kohtumääruses (asja nr 1-10-6465), millega kohus keeldus sõlmimast karistuse leebuse tõttu kokkulepet, kus prokurör nõudis kokkuleppemenetluse korras süüalusele karistuseks tingimisi vangistuse ning üldkasuliku töö. A.R. 12.02.2010.a ajavahemikul kella 15.00 kuni 18.00 korteris pärast oma ema V R löömist, hakkas püüdma taksi tõugu koera, kes astus enda perenaise kaitseks välja ning hakkas haukuma. Andres Rehkli püüdis koera kinni, lõi teda korduvalt kätega, tiris  temalõugu eri suunas ning peale seda, kui V R jooksis korterist välja naabrite juurde abi otsima, lõi ta koera köögist võetud kööginoaga kindlaks tegemata kordi selja piirkonda, põhjustades selja piirkonna haava. A. Rehkli põhjustas sellega loomale valu ja füüsilisi kannatusi ning tema teo tagajärjel koer suri. Oma tegevusega pani Andres Rehkli toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o. KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus kinnitas kokkuleppe 24.08.10 otsusega (asja nr 1-10-8138). Kohus tunnistas A.R.-i süüdi kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi (1 kuu vangistust), ähvardamises KarS § 120 järgi (2 kuud vangistust) ja looma julmas kohtlemises KarS § 264 lg 1 p 3 (2 kuud vangistust) ning mõistis kokkuleppemenetluses liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

KAIMAR VAIN (09.09.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-11474; otsus jõustus 17.09.2010 – Kaimar Vain tulistas 08.06.2010 kella 17.30 paiku linnas maja kinnisel territooriumil õhkrelvast oma naabri kassi, mille tagajärjel sai kass vigastada ning omanikud olid sunnitud pöörduma veterinaari poole. Kohtu hinnangul rikkus Kaimar Vain oma teoga Loomakaitseseaduse sätteid ning kohus tunnistas Kaimar Vainu süüdi  looma julmas kohtlemises, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil). Karistuseks mõistis kohus 3 kuud tingimisi vangistust 18-kuulise katseajaga.

MIREK MATIKAINEN (08.10.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-139; otsus jõustus 15.03.2011 – Mirek Matikainen anti kohtu alla süüdistatavana selles, et tema 22.02.2009 kella 12.00 paiku Rakvere-Väike-Maarja maantee ääres asuval põllul tappis mootorsaanilt jahirelvast korduvalt tulistades A Lle ja T Oale kuuluva 1,2 aasta vanuse koera, samal ajal jõudis põllu äärde teise koera omanik H M, kes kutsus enda juurde oma 8 aasta vanust koera, koer hakkas omaniku poole jooksma, seejärel sõitis M.Matikainen mootorsaaniga koerale järele ning tulistas ja haavas koera, mille tagajärjel koer kukkus, peale seda jätkas koer longates omaniku poole liikumist, M.Matikainen sõitis mootorsaaniga haavatud koerale järele ning sõidu pealt korduvalt tulistades tappis koera. Seega Mirek Matikainenen, pannes avalikus kohas ja julmal viisil loomade suhtes toime
lubamatu teo, pani toime KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus luges M.Matikaineni ja tunnistaja E.K ütlustega tõendatuks, et kõigepealt tulistas M.Matikainen mõlemat koera kuivati juures kolmel korral enesekaitseks. Kohus luges tõendatuks, et kolme esimese lasu puhul oli tegemist tahtliku koerte tulistamisega kuid tegemist pole looma suhtes lubamatu teoga. Puudub kuriteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu element- looma suhtes toimepandud lubamatu tegu kuna sellistel asjaoludel looma tulistamine ja vigastamine on lubatud loomasuhtes lubamatut tegu defineeriva Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 ja §10 lg 1 p 11 ja lg 3 alusel. Karistusõiguse mõttes hidas kohus M.Matikainen tegevust kolme esimese lasu puhul  päästetoiminguks hädaseisundis. Kohus jõudis seisukohale, et alles neljanda lasu näol oli tegemist looma suhtes lubamatu teoga loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses – koer tulistamise hetkel
M.Matikainenit ei rünnanud vaid jooksis hoopis teises suunas, siis ei saa kõne alla tulla ka hädaseisund ja päästetegevus. Puuduvad ka muud asjaolud millede puhul on lubatud looma vigastamise või tapmise eesmärgil tulistada. Tappes koera kahel korral tulistamisega pani M.Matikainen toime looma suhtes lubamatu teo Loomakaitseseaduse § 4 mõttes. Kohus leidis, et M. Matikaineni teod ei ole pandud toime julmal viisil ega avalikus kohas. Kuigi sündmuskoht –  kuivati ja põld  – kuuluvad kolmandatele isikutele ja on põhimõtteliselt avalikud kohad sest juurdepääs sinna on võimalik paljudel inimestel.
Kohtuistungil on tuvastatud, et kuivati juures toimunud koerte tulistamist nägi pealt vaid M.Matikaineni kaaslane E.K ning ühtegi kolmandat isikut, keda koerte tulistamine oleks häirinud sündmuskohal ei viibinud. Seega ei ole antud juhtumil tegemist avaliku kohaga. Vaatamata asjaolule, et koera tulistamisega vaieldamatult rikuti avalikku õigusrahu ja sündmuskoht asus sõidetava maantee lähedal, pole kohtu hinnangul kriminaalasjas tuvastatud ühtegi kolmandat, toimuvaga mitteseotud kõrvalist isikut kelle rahu ja õigusi rikuti. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kuivati juures ja põllul M.Matikaineni poolt toime pandud lubamatuid tegusid koerte suhtes ei saa lugeda toimepanduks avalikus kohas karistusõiguse mõistes. Kohus leidis, et koerte pihta tehtud kolme viimase lasu puhul puuduvad M.Matikaineni tegevuses kuriteo objektiivse süüteokoosseisu elemendid- looma suhtes toimepandud teo toimepanemine julmal viisil ja avalikus kohas ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi õigeks mõista KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kuivõrd M.Matikaineni tegevuses esinev Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (looma suhtes lubamatu teo toimepanemine) tunnused, siis edastati materjal tema vastutuselevõtmise küsimuse otsustamiseks kohtuotsuse jõustumisel Keskkonnainspektsioonile.

Koeri lasknud ärimees: Pidin relva kasutama – http://www.ohtuleht.ee/318539
Maapere koera tapnud rahatuus: Tooge endale varjupaigast uus! –http://www.ohtuleht.ee/318416
Koerad tapnud ärimehele kuriteokahtlustus – http://www.ohtuleht.ee/318606
Peremehe silme all koerad maha lasknud ärimees pääses kriminaalkaristusest –http://www.ohtuleht.ee/335884
Julmalt tapetud koera leinanud ja kohtupidamises pettunud maamees võttis endalt elu –http://www.reporter.ee/2009/08/21/julmalt-tapetud-koera-leinanud-ja-kohtupidamises-pettunud-maamees-vottis-endalt-elu/
Kullenga koeratapja kriminaalmenetlus saadeti uuesti prokuratuuri –http://www.ohtuleht.ee/342326
Kullenga küla koeramõrtsukas astub kohtu ette – http://www.ohtuleht.ee/361976
Kullenga küla koeratapja astub täna taas kohtu ette – http://www.ohtuleht.ee/393283
Loomaarst: Kullenga koeri ei tapetud haavlilasuga – http://www.ohtuleht.ee/393639
Kohus: julm koertetapja õigustab end – http://www.ohtuleht.ee/412967
Mirek Matikainen jäi ringkonnakohtus õigeks – http://www.virumaateataja.ee/?id=398736

LEMBAR DIETRICH, ANATOLI MUSSATOV (10.11.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-13132; otsus jõustus 18.11.2010)  – Kohtuotsuses ei ole välja toodud toimepandud tegude kirjeldust. Juhtumit kajastati ka avalikus meedias ning tegude kirjeldus on avaldatud erinevates meediaväljaannetes. L.D ja A.M tulistasid Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kuremäe külas neile järgnenud ja ohtu mitteaimanud koerale pähe, tekitades loomale vigastused, mille tagajärjel ta suri. Kohus tunnistas L.D. ja A.M. süüdi looma julmas kohtlemises KarS § 264 lg 1 punktide 2 ja 3 järgi (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas ja julmal viisil) ning KarS  418 lg 1 järgi (tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemine). Karistuseks määras kohus L.D-le 1 aasta vangistust, mida lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendas 1/3 võrra ning lõppkaristuseks mõistis kohus L.D.-le 8 kuud vangistust.  A.M-.le mõstis kohus karistuseks 1 aasta vangistust, mida lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendas 1/3 võrra ning lõppkaristuseks on talle mõistetud 8 kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult kandmisele 3-aastase katseajaga.

Koerale pähe tulistanud mees mõisteti vangi –http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/koerale-pahe-tulistanud-mees-moisteti-vangi.d?id=34922391
Kohus mõistis koeratapjad vangi – http://www.postimees.ee/340819/kohus-moistis-koeratapjad-vangi/

KALLE PIKK (19.11.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-15294; otsus jõustus 27.11.2011 – Kalle Pikka süüdistati kokkuleppemenetluses selles, et tema 2009.a. oktoobrikuus Viljandi maakonnas pani toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, mis seisnes selle, et sidus kinni talus elava koera ning peksis koera puust lauajalaga korduvalt pähe, kuni koer suri peksmisest saadud vigastuste tagajärjel. Kalle Pika tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 3 järgi looma suhtes lubamatu teona julmal viisil. Kalle Pikk tunnistati kohtu poolt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1 p 3 järgi ja talle mõisteti  karistusena vangistus 3 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 27. mai 2011;

INDREK ORAV (23.11.2010 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-2569; otsus jõustus 21.03.2011) – Indrek Orav tulistas 02. märtsil 2009.a. kella 02.00 paiku oma elukohas aiandusühistu krundil elamu teise korruse akna kaudu õhupüssist maja ees tänaval liikunud koera, kes tabamuse tagajärjel suri. Kohtuväline menetleja (Politsei- ja Piirivalveamet) kvalifitseeris Indrek Orava teo väärteona Loomakaitseseaduse § 66-2 lg.1 järgi (looma suhtes lubamatu tegu) ja määras karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut s.o 1200 krooni. Indrek Orav vaidlustas kohtuvälise menetleja lahendi maakohtus. Maakohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata ja otsuse jõusse.

HEIKI SILING-SILAND, KALJU KUBJAS (21.12.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16962; otsus jõustus 29.12.2010) – Heiki Siling-Siland ja Kalju Kubjas tapsid 16.09.2010 kella 15.50 ajal metsatukas Heiki Siling-Silandile kuuluva koera. Heiki Siling-Siland lasi Kalju Kubjasel puua looma nööriga puuoksa külge. Kohus mõistis Heiki Siling-Silandi ja Kalju Kubjase süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil) ja  mõistismõlemale karistuseks  tingimisi vangistuse 6 (kuus) kuud 18 kuulise katseajaga

Võigas tapatöö otse turvakaamera ees – http://www.ohtuleht.ee/398486
NATO radari turvakaamera salvestas võika tapatöö –http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/nato-radari-turvakaamera-jaadvustas-voika-tapatoo.d?id=33921795

ANTS TOMSON (21.12.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16961; otsus jõustus 28.12.2010) –  Kohtuotsuse kohaselt pani A.T. toime mitu erinevat süütegu – looma väärkohtlemine, korterisse sissetung kasutades vägivalda, teise lapse kehaline väärkohtlemine. Looma väärkohtlemine seisnes selles, et alaealine Ants Tomson astus tahtlikult 20.10.2010 kella 21:30 ajal Peremaja koridoris, lapseealise xx-i ning lastekodu töötaja nähes, kahel korral, lastekodu koridori hüpanud konnale jalaga peale, millise õigusvastase teoga Ants Tomson tekitas konnale valu ja välditavaid füüsilisi kannatusi, mille tagajärjel saabus konna surm ning ei järginud vastavasisulist kultuuriliselt määratletud käitumisnormi. Kohus tunnistas Ants Tomsoni süüdi looma julmas kohtlemises, samuti vägivallaga ja vähemalt teist korda toime pandud omavolilises sissetungis ning kehalises väärkohtlemises. Kohus liitis karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõistis liitkaristuseks kuritegude kogumis Ants Tomsonile 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Kuna A.T oli alaealine, siis vabastas kohus A.T. karistusest ja kohaldas tema suhtes mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist kuni 2011/2012 õppeaasta lõpuni, so kuni 31.08.2012.a.

Viimane veerg: Poiss sai konna tapmise eest kriminaalkorras karistada –http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/viimane-veerg-poiss-sai-konna-tapmise-eest-kriminaalkorras-karistada.d?id=44944543

—————————————————————————————————————————————————–

2009

ALVAR REISNER (26.02.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-1592; otsus jõustus 14.03.2009) – A.R pidas oma elukohas Tallinna korteris kahte kassipoega. 04.12.08 olles alkoholijoobes põhjustas A.R isasele kassipojale tahtlikult füüsilist valu ja piina, mis põhjustasid looma hilisema surma. Nimelt loopis A.R korduvalt kassipoega korteris vastu erinevaid esemeid, seina ja põrandat tekitades kassile roiete murrud, kopsuverejooksu, kolju pehmetes kudedes verevalumid, reieluu reieluupea ning põlveliigese poolse otsa murru. Kuna murru kohti ümbritsesid ulatuslikud verevalumid, oli loom arsti arvamuse kohaselt vigastuste tekitamise ajal elus. Samuti loopis A.R ka teist kassi vastu erinevaid esemeid ja põrandat ning seinu, tekitades loomale füüsilist valu ja piinu. Sellega pani A.R toime loomade suhtes lubamatud teod julmal viisil – KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavad teod. Kohus lahendas asja kokkuleppemenetluses. A.R tunnistati süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistuseks määrati vangistus 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tundi. Sellest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ning karistuseks jäi 596 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja kuue kuu jooksul. Nimetatud ajaks määrati A.R ka kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega järgida katseajal erinevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on määratud kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „viha juhtimine. Lisaks võttis kohus lisakaristusena A.R-lt loomapidamisõiguse 5-ks aastaks.

Kassipoegi piinanud mehele mõisteti 600 tundi üldkasulikku töödhttp://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=317870
Kunstnik jäi süüdi kasside piinamises ja tapmises http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=7401&mode=thread&order=0&thold=0
Kassipoegi piinanud mees sai tingimisi vangistuse http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21445271&categoryID=1727246&ndate=1235651798
Kassipoja piinaja peab tegema 600 tundi üldkasulikku töödhttp://www.kalev.ee/est/harju/paldiskilinn/?news=983789&category=12
Kohus mõistis kassipoegade piinajale tingimisi vangistuse http://www.tallinnapostimees.ee/?id=87321
MARKKO TARGAMAA (12.03.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-3442; otsus jõustus 20.03.2009) – 23.10.08 lõikas M.T. oma elukohas tühisel ajandil taskunoaga läbi oma pere koera kõri, tekitades koerale kaelapiirkonda lõikehaavu ja põhjustas koerale oma tegevusega asjatuid kannatusi ning verekaotuse, mille tagajärjel koer suri järgmisel hommikul. Maakohus tunnistas M.T. süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo julmal viisil toimepanemine. Karistuseks määras kohus M.T-le looma suhtes lubamatu teo julmal viisil toimepanemise eest kahekuulise vangistuse. Kuna M.T pani toime lisaks looma julmal viisil kohtlemisele ka tapmisega ähvardamise, mille täideviimist oli alus karta, olulises ulatuses vara hävitamise ähvardamise, mille täideviimist oli alus karta ning vale kaebuse esitamise teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta, siis liideti nimetatud süütegude eest määratud karistused ja M.T karistuseks määrati 10 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud vangistust ning 5 kuud vangistust jäeti tingimuslikult kohaldamata 18 kuulise katseajaga.

Koeratapja pidi viis kuud vangis istuma http://www.parnupostimees.ee/?id=99101

VIKTOR ILVES (05.05.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-3162; otsus jõustus 13.05.2009) – 15.06.2008 tungis V.I.  avalikus kohas noaga kallale maja hoovis ketis olnud S.P.-i koerale, hoidis ketist kinni ning lõi koera noaga vähemalt kolmel korral selja, koonu ja kaela piirkonda, mille tagajärjel põhjustas koerale füüsilist valu ning kehavigastusi lõikehaavade näol ning millised põhjustasid koerale verejooksu ja vajasid õmblemist. Maakohus tunnistas V.I. süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p-de 2ja 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas ja julmal viisil. Karistuseks määras kohus V.I.-le 8 kuud vangistust, mis jäeti täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui V.I. ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tihemetsa julmur Viktor: Oleks suurem nuga, oleks naabri koera läbi lõiganudhttp://www.reporter.ee/2008/07/01/tihemetsa-julmur-viktor-oleks-suurem-nuga-oleks-naabri-koera-labi-loiganud/
Tihemetsa koerapusssitaja tiriti toore jõuga kohtu ettehttp://www.reporter.ee/2009/05/05/tihemetsa-koerapussitaja-tiriti-toore-jouga-kohtu-ette/

FRIDEL VILBIKS (18.05.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-14447; otsus jõustus 22.07.2009) – F.V. kihutas oma talu sulast Aleksander Brjantsevit tapma Harjumaal Anija vallas Mädasoo talus elavat segaverelist koera, andes selleks vastavasisulise korralduse, kuna loom oli muutunud üleliigseks. 15.06.2008 õhtul asus sulane Aleksander Brjantsev täitma Fridel Vilbiksi korraldust tappa talu koer, üritades looma tappa kirvega, st julmal viisil ning põhjustades nii koerale füüsilist valu ja kannatusi. Nimetatud korraldust täitma asudes sidus Aleksander Brjantsev koera nööriga kuuri seina külge kinni ning hakkas seejärel koeral kirvega pead otsast maha raiuma. Tapmist ei õnnestunud lõpule viia, kuna korduvad koera kaela tabanud kirvehoobid lõhkusid nööri, haavatud koer rabeles lahti ja jooksis minema. Sellega pani Fridel Vilbiks toime KarS § 22 lg 2 – § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tahtlikult kallutas teist isikut toime panema looma suhtes lubamatut tegu julmal viisil. Loomaarsti arvamuse kohaselt tekitati koerale kirvehoopidega kaelale dorsaalse pinna nahale kuus haava ja marrastusi ning mõlema silma kõvaskestale ulatuslikud verevalumid. F.V.-t karistati vangistusega kuus kuud, mis vähendati 1/3 võrra ning reaalselt pidi F.V ära kandma üks kuud vangistust ning 3 kuud vangistust ei kohaldatud tingimisi. F.V. katseaja pikkuseks määrati 18 kuud. Samuti võeti F.V-lt loomapidamisõigus neljaks aastaks. Sulane Aleksander Brjantsev, kes teo toime pani, suri enne kohtumenetluse lõppu, mistõttu süüdimõistva kohtulahendini tema osas ei jõutud.

Mädasoo talus süüakse koeri? http://www.reporter.ee/2008/06/19/madasoo-talus-suuakse-koeri/; http://www.koer.ee/Madasoo_talus_suuakse_koeri_video.html
Kohus määras Mädasoo sadistidest koerasööjad vangihttp://www.reporter.ee/2009/01/20/kohus-maaras-madasoo-sadistidest-koerasoojad-vangi/
Kohus mõistis Mädasoo küla jõhkrad koeratapjad vangi http://www.tallinnapostimees.ee/?id=75391
Jõhker koerapiinaja võttis uue koera http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=344063
Koerapiinamise eest vangi mõistetud mehel on juba uus koerhttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/koerapiinamise-eest-vangi-moistetud-mehel-on-juba-uus-koer.d?id=25414037
Koerapiinamise eest vangi mõistetud mees võttis uue koera http://www.postimees.ee/?id=158374
Vangi mõistetud loomapiinaja otsis Riigikohtust abi http://www.postimees.ee/?id=145947
Riigikohus Mädasoo koeratapjat ei aidanud http://www.tallinnapostimees.ee/?id=146041
Politsei viis loomapiinaja sunnisviisiliselt vanglasse http://www.tallinnapostimees.ee/?id=166065

JÜRI PERTEL (27.05.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-8029; otsus jõustus 06.06.2009)- 31.10.08  jättis J.P. hobuse omanikuna Jõhvi-Tartu-Valga mnt 7. kilomeetril Ida-Virumaal Jõhvi vallas toimunud liiklusõnnetuses viga saanud hobuse järelvalveta. Seejärel ei võimaldanud J.P. hobusele mistahes ravi või eutanaasiat, mistõttu piinles loom lahtise luumurruga 31.10.09 – 21.11.08, mil loomakaitse seltsi initsiatiivil kutsuti veterinaararst, kes hukkas looma eutanaasia süstiga. Maakohus tunnistas J.P. süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest julmal viisil. Karistuseks määras kohus rahalise karistuse 17500 krooni.

Varss piinles vigastuste käes nädalaid http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-varss-piinles-vigastuste-kaes-nadalaid.d?id=20413478
Hobusepiinaja uurimise all http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=308625
Hobuse piinlema jätnud mehele mõisteti rahatrahv http://www.arileht.ee/artikkel/469756
Hobusepiinaja sai trahvi http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=331290
Varsa luumurruga piinlema jätnud mees saab trahvihttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=23604199

HELMUT MARTIN (22.07.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-7593; otsus jõustus 30.07.2009) – 25.02.09 uputas H.M. Raplas Veetorni tn 15 ühiskoridoris veega täidetud vanni kaks D.R.-i segaverelist koera, surudes loomad jõuga vee alla. Maakohus tunnistas H.M.-i süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest julmal viisil. Karistuseks määras kohus H.M.-le 5 kuud vangistust, millest kohus luges H.M.-i kahtlustatavana kinnipidamisega 3 päeva kantuks. Vangistuse kandmata osa asendas kohus 294 tunni üldkasulikku tööga täitmise ajaga 10 kuud.

ALLAN NÄÄLIK (07.08.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-12188; otsus jõustus 17.08.2009)- 06.08.09 hukkas A.N.  Saare Maakonnas Kaarma vallas talu hoovis lubamatul ja julmal viisil K.N.-le kuuluva kassi, lüües viimast korduvalt sabast kinni hoides peaga vastu betoonist treppi, mille tulemusel kass suri. Maakohus tunnistas A.N.-i süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest julmal viisil. Karistuseks määras kohus A.N.-le 3 kuud vangistust, mis jäeti täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.

Kassitapjat karistati tinigmisi vangistusega http://www.postimees.ee/?id=156726
Naabri kassi surnuks peksnud mees sai tingimisi vangistuse http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343473
Mees peksis kassi vastu treppi surnuks http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14928&sec=1

ENN TOKMAN (22.09.2009 kohtuotsus kriminaalasjas 1-09-14523; otsus jõustus 24.11.2009) – E.T. näljutas alates veebruarikuust 2009 surnuks oma ketikoera, kelle laip leiti 16.03.2009. Maakohus tunnistas E.T. süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil. Karistuseks määras kohus E.T.-le rahalise karistuse 6000 krooni ulatuses.

STANISLAV KOMJAKOV (07.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-15574; otsus jõustus 14.11.2009) – 17.06.2009  kl 07.00 paiku sidus S.K. ühemeetrise rihmaga parki põõsa külge koerakutsika ning sõitis ise rongiga ära. Loom avastati 18.06.09 kl 14.00 paiku. Maakohus tunnistas S.K. süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises avalikus kohas ja julmal viisil. Karistuseks määras kohus S.K.-le rahalise karistuse 3000 krooni ulatuses.

MIHKEL KUTSAR (07.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-15737; otsus jõustus 14.10.2009) – 10.09.2009 kl 11.50 ajal peksis M.K. avalikus kohas jalaga koera ning püüdis koera nööriga puuoksa külge üles puua tekitades oma teoga koerale valu ja välditavaid vaimseid ning füüsilisi kannatusi. Maakohus tunnistas M.K. süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises avalikus kohas ja julmal viisil. Karistuseks määras kohus M.K.-le tingimisi 4-kuulise vangistuse 18 kuulise katseajaga. Lisakaristusena võttis kohus M.K-lt mistahes looma pidamise õiguse kolmeks aastaks.

Koerapooja sai karistuse – http://www.ohtuleht.ee/352841

ELINA HAGI (20.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-13873; otsus jõustus 21.10.2009) – E.H. viskas 16.07.2009 oma kääbuspuudli neljanda korruse rõdult alla. Seejärel asus E.H. peksma veel elus olevat vigastatud koera. Koer hukkus teel kliinikusse enne loomakliinikusse jõudmist. Maakohus tunnistas lühimenetluse korras E.H. süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises avalikus kohas ja julmal viisil. Karistuseks määras kohus E.H.-le tingimisi 6-kuulise vangistuse 2-aastase katseajaga. Lisakaristusena võttis kohus E.H-lt loomapidamise õiguse neljaks aastaks.

Julmus Pärnus: Naine viskas laste nähes koera rõdult alla – http://www.parnupostimees.ee/?id=145784

Naine peksis puudli surnuks – http://www.parnupostimees.ee/?id=146437

Pärnu loomapiinaja mõisteti tingimisi vangi – http://www.parnupostimees.ee/?id=179112

Kohus mõistis koeratapjale tingimisi karistuse – http://www.parnupostimees.ee/?id=177712

ELVIS TOOMINGAS
PRIIDU OSTRAK
KERLI OSTRAK
(21.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11856; otsus jõustus 29.10.2009) – 31.12.2008 õhtul Tartumaal Rõngu vallas Tammiste külas grupis tegutsedes panid E.T., P.O. ja K.O. toime looma suhtes lubamatu teo avalikus kohas ja julmal viisil. K.O. tõi kodunt kartulikoti ja vorsti ning E.T. jupi nööri. Seejärel viskas E.T. kartulikotti ühe kivi, misjärel hoidsid P.O. ja E.T. kartulikotiavaust lahti. K.O. viskas kotti vorsti, millele hüppas järele Andrus Varisele kuuluv koer. Seejärel sidusid P.O. ja E.T. kartulikoti kinni ning viskasid lähedal asuvasse veega täidetud kraavi ja ootasid niikaua kuni kott koos koeraga vee alla vajus. Teo tagajärjel koer hukkus. Maakohus tunnistas E.T., P.O. ja K.O.  kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises avalikus kohas ja julmal viisil. Kuna tegemist oli alaealistega, siis vabastas kohus E.T. ja P.O. karistustest ning kohaldas süüdimõistetutele mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist E.T.-le üheks aastaks, P.O-le 8-ks kuuks.  K.O.-le mõistis kohus 30-päevase tingimisi vangistuse 18-kuulise katseajaga kohustusega alluda käitumiskontrollile.

RANDO DUDER (26.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-16470; otsus jõustus 02.12.2009) – 02.02.2009 kl 09.00-10.00 paiku andis R.D. tugeva jalahoobi kodutule kassile, mille tulemusel paiskus loom 2-3 meetri kaugusele ning jäi mitmeks sekundiks maha lamama. Kassi nina ja üks käpp sai veritsevaid vigastusi. Kirjeldatud teoga põhjustas R.D. kassile valu ja välditavaid füüsilisi ning vaimseid kannatusi. Maakohus tunnistas üldmenetluse korras R.D. süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil ja avalikus kohas. Karistuseks määras kohus R.K.-le rahalise karistuse 6000 krooni ulatuses.

KOIT PRANTS
KADRI PRANTS
(04.12.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-760; otsus jõustus 22.12.2009) – K.P. ja K.P. kohtlesid oma elukohas Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas vähemalt aasta jooksul julmalt oma suurt kasvu segaverelist koera. 03.08.2008 toimetati koer varjupaika. Nimelt hoidsid nad koera maja taga kuuri juures ketis ning koeral oli kaela ümber metallist lülidega lehmakett, mis oli järjepideva hõõrdumise tõttu tekitanud kaelale lihasse ulatuva sügava veritseva haava. Kudede lagunemisprotsessi tõttu oli kaela ümbrus märg, tunda oli roiskumise lõhna ning haavas olid vaglad. Samuti oli koera kaelale tekkinud armkude, millest võis järeldada, et koera kaelas olnud kett on talle ka varem taolisi vigastusi tekitanud. K.P. ei taganud koos abikaasa K.P. –ga neile kuuluvale haigele koerale pikema aja jooksul vajalikku arstiabi ega hoolitsust põhjustades nii koerale vähemalt aasta jooksul järjepidevat füüsilist valu, kannatusi ja piinu, mis oleksid elementaarse hoolitsuse korral olnud välditavad. Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses Koit Prants´u. süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil. Karistuseks määras kohus Koit Prants´ule rahalise karistuse 7000 krooni ulatuses. Lisakarisusena võttis kohus Koit Prants´ult loomapidamisõiguse kolmeks aastaks. Kohus lõpetas menetluse Kadri Prants´u suhtes tingimusel, et Kadri Prants tasub riigituludesse kindla summana 3000 krooni, kuna kuriteoga rahalist kahju ei tekitatud, koer võeti algselt Koit Prants´ule ning võrreldes Koit Prants´u süüga pole Kadri Prants´u süü suur, Kadri Prants on varasemalt karistamata ja puudub avalik menetlushuvi kriminaalasja jätkamiseks Kadri Prants´u suhtes.

Pealtnäha korralik pere osutus koerapiinajaks –http://www.koer.ee/Pealtnaha_korralik_pere_osutus_koerapiinajaks_video.html

Neeme küla koerapiinajad astuvad kohtu ette – http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=356718

Koera hoolimatu pidamine viis abielupaari kohtu alla – http://www.lemmik.ee/index.php?044948

Kohus karistas Neeme küla koerapiinajaid rahatrahvi ja loomapidamise keeluga –http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=357730

Kohus määras abielupaarile koera piinamise eest trahvi – http://uudised.err.ee/index.php?06186963

ROMAN KULIKOV (10.12.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-15664; otsus jõustus 18.12.2009) – R.K. lõi 27.01.2007 kl 15.50 paiku avalikus kohas kortermaja välistrepil tahtlikult koerale jalaga kõhu piirkonda, kui koera perenaine suundus koeraga maja trepikotta. Koer oli jõudnud maja välistrepile, kui maja sissekäigust väljus R.K. , kes lõi põhjuseta koera kõhu piirkonda. Seejärel tõstis R.K. koera jalaga õhku ja viskas tahtlikult seitsmendalt trepiastmelt alla. Kirjeldatud teoga põhjustas R.K. koerale valu ja välditavaid füüsilisi ning vaimseid kannatusi. Maakohus tunnistas üldmenetluse korras R.K. süüdi KarS § 264 lg 1 p 2 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises avalikus kohas. Karistuseks määras kohus R.K.-le rahalise karistuse 5000 krooni ulatuses.

PRIIDU PIIRSALU (17.12.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-19457; otsus jõustus 29.12.2009) – 26.07.2009 tulistas P.P. oma elukohas maja hoovis õhupüssist tema hoovile tulnud naabrile V.S.-ile kuuluvat koera. Lasu sooritamise tagajärjel sai koer tabamuse turja piirkonda, millega tekitas koerale veritseva haava. 27.07.2009 tulistas P.P. samast õhupüssist oma elukohas maja hoovis tema hoovile tulnud H.P.-le kuuluvat koera, mille tagajärjel koer sai tabamuse vasema külje piirkonda. Koer toimetati esmaabiks loomakliinikusse, kus looma vasakul küljel tuvastati haav, teostati haava hooldus ning määrati edaspidine ravi. Kirjeldatud tegudega põhjustas P.P. koertele vigastusi ja füüsilisi kannatusi. Maakohus tunnistas P.P. süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil. Karistuseks määras kohus P.P.-le kahekuulise tingimisi vangistuse 18-kuulise katseajaga.

——————————————————————————————————————————————————

2008

OLEG DEMIDOV (29.02.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-1812; otsus jõustus 10.03.2008)- O.D. viibides 28.08.07 avalikus kohas maja hoovis võõraste isikute juuresolekul lõi korduvalt AA koeri vihmavarjuga vastu selga ja jalaga külje pihta. Sellega pani AA toime looma suhtes lubamatu teo avalikus kohas (karistusseadustiku § 264 lg 1 p 2 järgi kvalifitseerita tegu). Maakohus mõistis kokkuleppemenetluses O.D. karistuseks looma julma kohtlemise eest rahalise karistuse 14980 krooni. Kuna O.D. tunnistati samas kohtulahendis süüdi ka vägivallaga toimepandud avaliku korra raskes rikkumises (lõi 28.08.07 AA-d kaks korda rusikaga näkku tekitades sellega kannatanule alalõualuu mõra) ja selle eest määrati karistuseks rahaline karistus 17120 krooni, siis loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning O.D. lõplikuks karistuseks jäi rahaline karistus 17120 krooni.

ROMAN KULIKOV (08.04.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5521; otsus jõustus 10.06.2008) – Kohtuotsuses ei ole süüteo asjaolusid ega kirjeldust välja toodud. Kohtuotsusest nähtub, et Roman Kulikov on süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 264 lg 1 punktide 2 ja 3 järgi, st looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest julmal viisil ja avalikus kohas. Maakohus mõistis R.K karistuseks 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Karsitust vähendati 1/3 võrra ja R.K. lõplikuks karistuseks jäi 2 kuud ja 3 päeva vangistust.

HELJU MERILA (20.05.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-4568; otsus jõustus 28.05.2008)- H.M. hoidis Tallinnas asuvas korteris, kus ta ka ise elas, mitme aasta jooksul kinni kahte väiksemat kasvu segaverelist  koera. Koeri hoidis ta ühes toas, loomade eneste väljaheidete sees, võimaldamata loomadele normaalset liikumist, arenemist ja hoolitsust. Samuti jättis ta tahtlikult ravimata ühe koera kasvaja, millega tekitas omakorda loomale piinu. Lisaks hülgas naine koerad, kui kolis korterist minema, mistõttu toimetati abitus seisundis koerad loomade varjupaika. H.M. tunnistas end kohtuistungil kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega. Kohus mõistis kokkuleppemenetluses H.M.-i karistuseks tingimisi kuue kuu pikkuse vangistuse kohustusega alluda käitumiskontrollile ja alluda kriminaalhooldaja järelvalvele (elama alalises elukohas Mustamäe tee 169-56 Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks).Lisakaristusena võttis kohus H.M.-lt loomapidamisõiguse viieks aastaks.

Kohus mõistis Helju süüdi loomapiinamises http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=280118
Koerapiinajast naine läheb kohtupinki http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=277611

KAI SAKKIUS (16.09.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-8990; otsus jõustus 24.09.2008) – K.S. pidas korteris vanemat segaverelist koera, kellele tekitas oma tahtliku käitumisega pikemaajalisi piinu ja kannatusi. K.S. hoidis koera mitmete kuude jooksul korteris kinni looma enese väljaheidete sees, võimaldamata koerale normaalset liikumist, toitmist ja muud hoolitsust. Koer suri üldise nälgimise ja joogivee puudumise tõttu. Seega pani K.S. toime KarS § 264 lg 1 p 3 alusel kvalifitseeritava teo (looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil). Prokurör nõudis sellise teo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. Kohus mõistis K.S.-i karistuseks 3 kuud vangistust, mille asendas üldkasuliku tööga 180 tundi ja määras töö ära tegemise ajaks 9 kuud. Samuti määras kohus K.S.-i kriminaalhooldaja järelevalve alla koos kohustusega täita kontrollnõudeid (elama kohtu määratud elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerismisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile, saama kriminaalhooldajalt loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning elu-, töö- või õppimiskohavahetamiseks).

Kohus mõistis koera surema jätnud naise süüdi http://www.postimees.ee/?id=33890
Perenaine näljutas koera surnuks http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=263628
TV3: naine mõisteti loomapiinamises süüdi http://www.postimees.ee/?id=33996
Oma koera vanasse koju piinavalt surema jätnud julmur astus kohtu ette http://www.reporter.ee/2008/09/16/oma-koera-vanasse-koju-piinavalt-surema-jatnud-julmur-astus-kohtu-ette/
Millist nime ja saatust väärib selle õnnetu koera pidaja?! http://www.reporter.ee/2008/01/24/millist-nime-ja-saatust-vaarib-selle-onnetu-koera-pidaja/
Kohus sunnib loomapiinajat üldkasulikule tööle http://www.harjuekspress.ee/index.php?id=44&tx_ttnews[pointer]=2&tx_ttnews[tt_news]=2644&tx_ttnews[backPid]=26&cHash=037d01418f

ANDRES ARVISTO (18.09.2008 kohtumäärus ja 15.10.08 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10175; otsus jõustus 23.10.2008)- A.A., olles alkoholijoobes ja viibides hilisõhtul Tõdva külas asuva talu juures, tappis julmal viisil talus elanud väiksemat kasvu segaverelise koera, tekitades oma tahtliku käitumisega loomale füüsilist valu, piinu ning kannatusi ja põhjustades looma surma. A.A kägistas kõigepealt koera peenikese nööriga ning seejärel uputas koera lähedal asuvas metsatukas umbes 2 m sügavusse vesisesse auku. Koer suri lämbumise või vedeliku kopsudesse sattumise järel. Seega pani K.S. toime KarS § 264 lg 1 p 3 alusel kvalifitseeritava teo (looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil). Kohtusse saabus kriminaalasi arutamiseks kokkuleppemenetluse korras ning kokkuleppe kohaselt tuleks A.A.-d karistada vangistusega 6 kuud, mis tuleks jätta täielikult täitmisele pööramata, kui A.A ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolliga sätestatud kontrollnõudeid. Samuti lepiti kokku lisakaristuses – koera pidamise õiguse äravõtmises 5 aastaks. Kohus võttes aluseks kuriteo toimepanemise asjaolusid (sedavõrd julm tegu), ei nõustunud karistuse täielikult täitmisele mittepööramisega ning leidis, et vähemalt mingi osa vangistusest tuleb mõista koheselt ärakandmisele kuuluvaks. Seetõttu saatis kohus määrusega kriminaaltoimiku tagasi prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe. 15.10.08 on kohus kokkuleppemenetluses teinud kohtuotsuse ning mõistnud karistuseks vangistuse kolm kuud, mis on asendatud üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses. Lisakaristusena on Andres Arvistolt võetud koerapidamise õigus viieks aastaks.

Koera surnuks kägistanud mees sai karistuseks üldkasuliku töö http://www.postimees.ee/?id=41116
Kohtunik nõuab koeratapjale reaalset vanglakaristust  http://www.reporter.ee/2008/09/18/kohtunik-nouab-koeratapjale-reaalset-vanglakaristust/
Koera tapnud mees peab karistuseks tööd tegema http://www.maaleht.ee/2008/10/15/uudised/2567-koera-tapnud-mees-peab-karistuseks-tood-tegema
Koera jõhkralt tapnud mees peab karistuseks tööd tegema http://epl.ekspress.ee/uudised/445117
Koera kägistanud ja uputanud julmur astub kohtu ette http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=290842

AIVAR VAHUR (03.11.2008 Maakohtu otsus ning 20.02.2009 Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-08-4949; otsus jõustus 28.02.2009) – A.V. tulistas 03.09.2005 teise isiku talu maadel isiklikust tulirelvast – vintraudsest püssist – Eesti Kennelliidus registreeritud tõukoera Lääne-Siberi laika nimega Troll pihta mitu lasku, millest üks tungis läbi looma otsmiku luu, läbides peaaju ja alumist lõualuud. Teine kuulidest sisenes koera paremast abaluust läbides rindkeret ning vigastades südame pärgarterit ja kopse, mille tagajärjel suri koer sündmuskohal saadud vigastustesse. A.V-le esitati süüdistus karistusseadustiku § 203 järgi (mis käsitleb võõra asja rikkumist ja hävitamist). Maakohus mõistis A.V. õigeks, kuna leidis, et sama teo eest on A.V juba karistatud väärteokorras loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 järgi (mis käsitleb vastutust looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest) ning tema süüdimõistmine karistusseadustiku § 203 järgi sama teo eest tooks kaasa A.V topeltkaristamise. Topeltkaristamine on vastuolus põhiseadusega. Nimelt nähtub maakohtuotsusest, et 29.09.2005 väärteotsusega väärteoasjas nr 2570,05,002176 on A.V-le määratud looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 krooni. Prokurör vaidlustas A.V. õigeksmõistmise karistusseadustiku § 203 järgi kvalifitseeritavas kuriteos Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Seejuures viitab ringkonnakohus oma lahendis riigikohtu lahendile nr 3-1-1-1-06, milles Riigikohus selgitab järgmist: “Võimaluse, et isikut, kes kirjeldatud olukorras tunnistati ekslikult süüdi kergema süüteo toimepanemises, karistataks järgnevalt ka raskema koosseisu alusel, välistab aga PS § 23 lg-st 3 tulenev põhimõte, et jõustunud süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse puhul isikut sama teo eest enam kohtu alla anda ega karistada ei või. Tegemist on absoluutse menetlusliku takistusega ja sellises olukorras tuleb möönda, et osa isiku põhjustatud ebaõigusest jääbki karistusõigusliku hinnanguta”.

Kohus mõistis koeratapja õigeks http://www.koer.ee/Kohus_moistis_koeratapja_oigeks.html