Maisi-roninastiku pidamine

Maisi roninastik

Ladina keeles Pantherophis guttatus
Inglise keeles cornsnake

Tutvustus
Maisi roninastik (Pantherophis guttatus) elutseb USA kagu osas. Maisi roninastik on üks esimesi „kodustatud“ madusid, kuna neid on lihtne pidada, nad pole agressiivsed ega ohtlikud. Nende rahulik loomus, mõistlik suurus (1.2 – 1.8 m), atraktiivne välimus ning väga lihtsad pidamistingimused teevadki nendest loomadest populaarsed koduloomad. Looduses elavad nad tavaliselt kuni 8 aasta vanuseks, kuid vangistuses võivad elada kuni 23 aastaseks.

Taksonoomia
P. guttatus’el on teadaolevalt olemas kaks alamliiki
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus guttatus) elutseb Ameerika kagu osas. Seda madu iseloomustab punakas oranž värvus, millel on punakad musta äärisega ümbritsetud laigud
Emory roninastik (Pantherophis guttatus emoryi), keda võib leida Nebraskast kuni Teksaseni ning ka põhja Mehhikost.
Teadlased on soovitanud ka liigitada Pantherophis guttatus kolmeks:
Pantherophis guttatus
Pantherophis emoryi
Pantherophis slowinskii

Looduslik elukoht
Metsikud maisimaod elutsevad põldudel, metsades, puudel ning ka mahajäetud hoonetes ning inimasustuse lähedal, kuni 1800 m kõrgusel merepinnast. Peamiselt elavad maisimaod maapinnal, kuid vajadusel ka puudel ja kaljudel. Nad pesitsevad Kagu-Ameerikas New Jersyst kuni Floridani ning läänes kuni Teksase osariigini.
Külmematel aladel magavad maod talveund. Külmal ajal varjuvad loomad koobastesse, palgiõõnsustesse ning muudesse taolistesse kohtadesse ning on sel ajal vähem aktiivsed.

Toitumine
Peamiselt toitub maisimadu väikestest närilistest, sisalikest ning lindudest. Saagi surmab ta kägistades. Tänu oma suurepärasele ronimisoskusele rüüstavad need maod tihti ka linnupesasid ning vahel söövad ka nahkhiiri. Sisalikkudest toituvad peamiselt maisimadude pojad. Vangistses toidetakse neid tavaliselt külmutatud hiirtega. Külmutatud näriline soojendatakse üles näiteks jooksva vee all ning antakse maole. Lisaks tuleks jälgida seda, et antav saakloom oleks jämeduselt umbed mao kõige jämedama kohaga võrdne. Toitma peaks täiskasvanud looma korra paari nädala jooksul ning poegi korra nädalas.
NB! Elustoiduga toitmine võib olla maole ohtlik, kuna näriline võib madu vigastada!

Kestumine
Kasvades madu kestub, kuna mao nahk ei veni kasvades. Kestumine tähendab siis seda, et madu nn “ronib” vanast nahast välja. Kestumisel ei ole kindlaid sagedusi, vaid see tomib vastavalt sellele kui intensiivselt madu toitub. Enne kestumist läheb mao nahavärvus tuhmiks. Kui seda märkate, siis soovitatakse terrariumis tõsta natuke õhuniiskust ning kindlasti peaks terrariumis olema mingi puuoks, kivi vms, kuhu vastu madu end hõõruda saaks, et vana nahk eemalduks. Kui märkate, et peale kestumist on jäänud maole peale mõni vana nahatükk, siis proovige see
vaikselt käega eemaldada.
NB! Kestumise ajal ei soovitata madu toita!

Terrarium
Väikeseid maisimadusid saab hõlpsalt pidada väikestes petboxides. Täiskasvanud maole sobiks aga terrarium mõõtmetega 90cmx45cmx45cm.
Kuna madu on suurepärane põgeneja, siis tuleb olla eriti tähelepanelik ning kriitiline igasuguste aukude, pragude ning muude taoliste avauste suhtes, mis teie terrariumil võivad olla.
Ühes terrariumis ei soovitata pidada üle ühe mao, kuna võib esineda kannibalismi, haiguste ülekandmist, stressi ja juhuslikku paljunemist.
Maisimao terrariumis võiks olla mitu peidupaika, kuid vähemalt üks peidupaik peab kindlasti olema. Peidupaigaks võib olla peaaegu ükskõik mis asi: vana wc paberirull, väike känd, väike kivihunnik, kuhu alla madu ära mahub vms. Lisaks võib loomapoodidest leida ka spetsiaalseid roomajate peidupaikasid. Lisaks võiks terrariumis olla ka mõni puuoks, millel loom saaks ronida ning ka kindlasti veeanum, mida peaksite puhtana hoidma.
Aluskatteks võib terrariumisse panna poodides müüdavat puidulaastu (kindlasti lehtpuu oma). Väikeste loomade puhul piisab ka lihtsalt ajalehest.

Temperatuur
Nagu kõik maod on ka maisimaod kõigusoojased ning nad reguleerivad oma kehatemperatuuri vastavalt keskkonnale. Kuna nad pole võimelised ise oma kehas soojust tootma, siis peab terrariumis olemas kindlasti üks lamp või muu taoline soojusallikas, kus loomal oleks võimalik nn soojust koguda. Lamp tuleb asetada terraariumi või selle peale nii, et maol ei ole võimalik ennast lambi vastu ära põletada.
Temperatuur terraariumis peaks jääma vahemikku 20 – 30 C. kusjuures ühes terrariumi otsas võiks temperatuur olla natuke madalam, kui teises otsas.

Paljunemine
Sügise ning talve kuudel võib terrariumis temperatuuri natuke alandada, et loom läheks talveunne. See pole küll nn kohustuslik, kuid usutakse, et talveuni aitab loomadel paremini paljuneda.
Alates märtsist kuni mai kuuni võib panna isase ning emase looma kokku kuni kaheks nädalaks. Kuid olge kindel, et paaritumine on toimunud.
Maisi roninastikud on ovovipaarsed loomad ehk nad munevad. Munad munetakse umbes kuu aega peale viljastamist. Maisi roninastik muneb 12 – 24 muna niiskesse ning sooja ja varjulisse paika. Kui munad on munetud, siis madu lahkub ning umbes kümne nädala pärast kooruvad väiksed maisimaod, kes kasutavad nn munahammast, mille abil purustavad munakesta ning väljuvad munast. Eelmainitud hamma kaob, kui madu suuremaks kasvab. Vastusündinud maod on umbes 10 cm pikkused.

Munemine
Peale paaritumist peaksite looma inkubaatori, kuhu emasloom saaks muneda munad. Inkubaatoris peaks temperatuur jääma vahemikku 23 – 31 C. Inkubaatori põhja võib panna turvast ning seda kergelt niisutada.

Inkubatsioon
Kui munad on munetud, siis peaksite inkubaatori terrariumist ära võtma ning asetama mõnda teise terrariumisse, kuhu eelnevalt on põhja asetatud turvast.
NB! Olge ettevaatlikud – mune ei tohiks ümber keerata ega paigast liigutada!
NB! Inkubaator asetage karpi, millel pole ühtegi pisikest auku, kuna väiksed maisimaod on väga head põgenejad.
Hoidke õhuniiskus 85 – 95 % vahel. Lisaks, kui olete asetanud inkubaatori karpi, kus pole ühtegi auku, siis piisab, kui avate korra nädalas karbikaane, et lasta sisse väheke hapnikku.