Linnarebased olid mõned aastad tagasi loomad, kellest võis lugeda vaid Inglismaa ajakirjadest. Tänaseks on nad saanud reaalsuseks ka Eestis.
Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga.
Teiseks põhjuseks on inimasustusega kaasnev suurem hulk toitu. Inimasustuse juures on ajati ka ohtralt närilisi, mis on rebastele söögiks. Lisaks sellele aga kipuvad inimesed oma toidujäätmed ripakile jätma. Lahtised kompostihunnikud on rebaste jaoks kui kaetud pidulaud. Ka kergesti ligipääsetav prügikast on väga mugav koht kõhu täitmiseks. Seega kohtades, kus rebased linna kipuvad, tuleb kindlasti ehitada kinnised kompostikastid ning prügikast muuta loomadele ligipääsmatuks.
Paraku toob ohtra toiduga harjunud rebane sageli ka oma järglased linnas ilmale. Pole vist ühtki inimest, kes suudaks vastu panna hoovil müravatele rebasekutsikatele ja muidugi järgneb toredale vaatepildile sageli ka kausike hakkliha või viineritega. Loomapoega toites harjutatakse aga loomad inimesega nii ära,et nad ei kardagi enam inimest. Sellised rebased lõpetavad oma elu kahjuks sageli autorataste all või murravad koerad nad maha.
Rebane linnas kujutab ohtu nii lemmikloomadele kui inimestele. Rebaste seas on levimas kärntõbi ning erinevad sooleparasiidid, mis on äärmiselt nakkusohtlikud. Seetõttu on iga maaomaniku kohustus teha endast kõik olenev, et rebasel ei oleks linnas lihtne süüa leida ning tal poleks siin hea elada.